Täna jälle Klifurhusidisse. Ei olnud eriti hea. Kõige hullem samas ka ei olnud, arvestades koolitöö tõttu napiks jäänud uneaaega. Ma arvan, et väsimus mõjus.
Eelmisel korral suure triumfiga lõppenud roheline rada oli täna kuidagi poolik. Sain vasaku käe lõppu küll, aga mitte ideaalsesse asendisse, nii et paremat kätt ma lõpukivini ei saanud. Samas on see ikkagi parem, kui varasematel kordadel, nii et ma väga ei muretse. Muud rajad olid kah nii ja naa, aga mulle tundub järjest enam, et kui võimsust on kõvasti juurde tulnud, siis see võimsus üle kümne kivi eriti ei kesta. Vahepeal on meil siia mingid pikad traaversid tehtud. Eelmine kord nägin, kuidas üks ca 10-12 aastane tüdruk tegi poolele saalile ringi peale. Mina kipun ca 5 meetrise otsa järel alla andma. Võtan selle traaversi nüüd tõsisemalt käsile.
Mulle tundubki, et üksi treenides ei pane ma tavaliselt radadel päris viimast välja. Ronin enamvähem mugavustsoonis ja ei ole midagi (kedagi), mis ärgitaks kõvemini ponnistama. Pikapeale võib sellest probleem kujuneda.
Lõpetuseks sõrmelaud, lõuatõmbed 12+8+6+6+6=38 ja hantlid. Natuke jäi aega ajakirjade lugemiseks ka. Plaanin homme uuesti minna, kui mõni Björkis käinud sõpradest tahab Klifurhusidit ka näha.
Tegevus: ronimine (bouldering)
Kestus: 90 min
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar