Novembri 3. nädal

L 18.11

Pärast Kalymnost on vahepeal toimunud lausa kolm ronimistrenni..
Sellegipoolest oli tänasel Tallinn Openil täitsa hea minek - 55st rajast ronisin ära 24. Ca 5-6 oli lisaks selliseid, millest oleks ka tahtnud jagu saada, aga ilmselt siis mõnikord hiljem.
Raskusastmed olid imelikud, üks V3, mida ma ei näinud kedagi ära ronimas, üks V6, mis koos aknalaua kasutamisega on ilmselt V3 + veel paar pehmet V5-t.

Novembri 1. nädal ehk Kalymnos vol 2

Alljärgnev on mälu järgi rekonstruktsioon (võib esineda ebatäpsusi) imekiirelt kadunud suurepärastest nädalast:

L 28.10
Saabumine hommikul pärast unetut öist lendu.
Pärastlõunaks Kastellisse.
Gyzis 5c
Tsarouhis 6a
Damokles 6a, mitte puhtalt
Õhtul ujuma.

P 29.10
Hommikul Gerakiosesse.
Little Gio 6a+, eksikombel kõrval oleva 5c nimekaimu pähe. Mitte puhtalt
Looking 4 space 6a
Getting Hammered 6b+ katse, eksin lõpus õigelt rajalt ja puhkama pidin ka
Open Book 6a+. Super rada, puhas onsight
Allez gros 6a - tõin tüdrukute ekspressid seinalt ära
Õhtul ujuma.

E 30.10
3 Stripes 5c multipitch (6 pitchi). 4 tundi + 2 tundi teiselt rajalt saabujate ootamist.
Pärast ~80m laskumine Grande Grotta katuselt. Köied jäävad kinni ja sikutame neid pimedas ligi pool tundi, et kätte saada. Milline kergendus, ei peagi järgmisel päeval sama rada kordama.

Ujumine jääb vahele.

T 31.10 - puhkus, õhtul ujumine.

K 01.11
Autoga hommikul Ghost Kitchenisse. Külm hommik, varjus läheb soojenemisega aega.

Bali balo 5b
5 ans apres 5b
Joy in the Garden 6a+. Üliäge rada, kahjuks pidin vahepeal puhkama - 25m läks paljuks
Exotic Ambelli 6a
Hour of ghosts 6a
Route 66 6a+ - sellel oli veider algus, mis ei tulnud sujuvalt, pidin enne cruxi puhkama

Õhtul ujuma. Lained on suureks läinud ja õhutemperatuur madalaks, väljatulemine ei olnud enam meeldiv.

N 02.11
Autoga hommikul Arginonta Skyline - Piccalia & Jägerwand.

Alustuseks Piccalias
Vespa 5b
Aga kuna oli külm ja varjus, siis edasi päikeselisse Jägerwandi

Streite höhne 6a+  - väga meeldiv puhas ronimine, appist puudus.
The gun 6a - sama
Theofil 6a+ - sama
Blattschuss 6b - sama soojaga, puhas onsight, probleemivabalt
Ewige Jagdg.. 6b - sama, veel lihtsam, kui eelmine.

Viimast kahte rada ronisid kolm inimest altjulgestuses esimeste või peaaegu esimeste 6b-dena, läbisid puhtalt, ja hindasid pigem 6a-ks.

Ümbersõit Palace'sse peamiselt fotograafilisetel eesmärkidel. Kivi iseloom hoopis teine, sile ja libe.

Ballroom 5c - no nagu needus, ballroomi sissesaamiseks pidin viimases ekspressis puhkama. Brr.
The roof is on fire 7a+ - tekkis ootamise paus, vaatasin, mõtlesin.. proovisin. Jõudsin ilusti kolmandasse ekspressi, edasi mitte. Ronisin travestia lõpetamiseks alla.

R 03.11
Jala Iliadasse. Nagu karta võis, eelmise päeva taset (või radade lihtsust?) enam ei olnud. Samuti olime kolmekesi, mis tegi radade läbimise aeglasemaks.

Dolanas cave
Homer vision 5c - küllaltki igav. Kõrvalolevad 6b+ ja 6c ei tundunud tehtavad.

Climbers Nest
Another Day in Paradise 6a+. Fantastiline rada. Esimesel katsel valin vale raja (Crutches 6b) alguse, liiga raske. Teisel katsel teen Another Day uuesti ja puhtalt
Thanks to Oswin 6a+. Halvasti polditud - esimene polt madalal ja teine kõrgel, raja crux seal vahepeal. Esimene proovija kukub ja pääseb napilt maaühendusest. Ronin järgmisena ja õnnestub puhtalt. Päikeseloojang tuleb kiirelt peale ja tuleb seinalt kaduda.

L 04.11
Vaatamata halvale ilmateatele lähme seekord juba ainult kahekesi välja, et veel midagi kotti saada.
Afternoon
Nonno Ringo 5c soojenduseks - esimene teine kord, kui ronin rada, mida varemgi teinud
Panakia 6b+ (või siis ikka pigem 6c) kogenumate soovitusel. Hämmastavalt hea kivi kvaliteet. Pidin cruxis 3x puhkama, aga ei tundunud täiesti võimatuna. Lähenes vihm, uuesti proovida sel hetkel ei tahtnud.
Monahiki Elia 6a+ - lihtsalt, et proovida vana klassikut veidi varjulisemas kohas. Endiselt ei tulnud puhtalt välja, liiga füüsiline. Siiski mälu järgi aasta tagasi oli veel hullem.

Üldiselt, võrreldes eelmise külastusega oligi seekord paari tähe võrra parem tase, mis avardas märgatavalt ronimisvõimalusi. 6a/6a+ radu on ülalpool märgitud väga palju, sest esiteks neid radu ongi üsna sagedasti ja teiseks tundus, et see on umbes see tase, millega kannatab mõnusalt ronida. Raskemate radade tegemiseks peaks umbes kahenädalase reisi planeerima.

Vaatamata ohjeldamatule söömisele oli tagasitulles kehakaal paar kilo väiksem - ilmselt tänu juurdeviivate matkade heale mõjule...

Oktoobri 4. nädal

R 20.10 - P 22.10, Saaremaa sügisjooks.

Järjekorras juba 44., aga minul esimene. Avapäeval on täitsa viisakas ilm särgiväel jooksmiseks. Sain stardirivis üsna ette ja jooksin koos väledatega. Hoidsin täpselt nii palju tagasi, et ära ei kukuks. Tempoks tuli 4:20 ja ajas 42:55 - peaaegu kaks minutit kiiremini, kui seni. Laupäeval tuli sellele selgelt lõivu maksta - algus läks selle peale, et keha käima läheks ja jooksurütm tekiks. Umbes 4 kilomeetri peal see vast juhtus ja edasi läks veidi libedamalt. 10km aeg siiski ligi 49 minutit, ehk kõik varasem võit kadus kolinal. Viimane metsavahelõik oli üllatavalt nauditav jooksmine. Pühapäeval oli umbes sama seis - algus läks käimasaamisele, edasi oli juba OK, aga tempo polnud kaugeltki mitte see, mis varem. Kokku tuli aeg 3:19, mis on umbes 10 minutit aeglasem, kui eelnevalt arvanud oleks. Aga ei osanud taastumist õigesti hinnata. Järelikult hea kogemus.

Kokkuvõttes lahe üritus, aga paneb mõtlema, kas puhtalt kolm päeva jooksmise alla panna on ikka mõistlik - parem jookseks selle maratoni ühe korraga ja vähem kui nelja tunniga ära :)

Oktoobri 2. nädal

L 07.10

Tartu sügisjooks, 21km. Läksin starti 1:40-2:00 grupis, aga see vist oli viga - alguses tuli ikka väga palju trügida, 1:45 õhupallid sain kätte umbes 2km peal. Sealt edasi sai ka joosta. Esimesed 7 km (33 min) olid viisakad, arvestades alguses kulunud aega. Ka teisel kolmandikul ei olnud väga viga, tuli täpselt samas tempos - 14km 66min. Edasi läks raskeks - kuskil 15-16 km paiku kukkus tempo oma pool minutit km kohta. 18km peal läks mööda vana tuttav Indrek, kes lõpetas lõpuks 1:39:30ga. Endal oli Toomest üles trügimine paras punnitamine ja aeg muudkui kadus. Lõpuks finishis 1:41:06ga, mis on vist kiireim jooks Tartus, aga kuu aja tagusega võrreldes siiski kopsakas tagasiminek. Mõned objektiivsed põhjused on, aga kõige olulisem vast see, et vahepeal on lõppenud teisipäevakud ja vajalikku teravat trenni enam ei ole.

Oktoobri 1? nädal

P 1.10

Paide-Türi rahvajooks. Jube harjumatult külm ilm, eriti Inglismaalt tulles.. 8-9 kraadi. Jätsin dressika selga, mis kindlasti tulemusele kaasa ei aidanud. Samuti ei aidanud kaasa, et jäin stardikoridori lõppu. 2 km peale jõudsin 9:33ga, võib arvata, et starti kadus umbes minut. Muidu oli jooks vahva, küllaltki sile ja üsna heal rajal. Keskel oli üks suurem tõus, lõpu lähistel samuti. Vorm oli jätkuvalt hea, kannatas ilusti 4:30ga kilomeetreid võtta. Lõppaeg tuli 1:01:20 - ehk et alla tunnine aeg ei jäänud siiski päris ainult stardi taha. Aga ongi hea, jäi edaspidiseks miskit varuks.

Septembri 2. nädal

P 10.09

SEB Tallinna maratoni poolmaraton. Reedel olin noortejooksu vaatamas käies jaheda ilmaga külmetunud, pühapäeva hommikuks oli kurk veel kergelt valus. Aga ilm oli parem - soojem,  pilves, tuuletu. SEB jooksule on alati väga hea minna - lihtsalt kuiv särk kotti ja astu vaid uksest välja. Seeõttu sain lausa veerand tundi enne starti stardikoridori ja rahulikult jooksuks valmistuda. Kuigi stardinumber oli tavapärane ja jooksukoridor tundus isegi kitsavõitu, siis minemasaamisega seekord probleeme polnud: jooksma sai sisuliselt kohe hakata, jooneni jõudsin 12 sekundiga. Kella järgi oli üsna koheselt hea tempo (allamäge minek Rannavärava juurest süüdi?), hoidsin natukene tagasi. Kartsin Rakverele sarnast rasket hetke 7km kandis, kuid seekord seda ei tulnud. Kindlasi on oluliselt parem joosta 15 kraadiga, mitte 28-ga. Oma osa oli kindlasti ka väga hästi paigutatud joogipunktidel - 7km oli minu jaoks väga sobiv ja sinna tuli kohevarsti otsa 9.5km geelipunkt. 10km vaheaeg tuli 45:25 - vaid 40 sekundit aeglasem, kui Pärnu jooks tervikuna. Seejuures nüüd oli ikka väike varu ka sees ning tempo püsis stabiilsena. Tegelesingi eelkõige sellega, et kuskil 4:45 tuuris püsida. Edasisel rajal oli paar pisikest tõusu langust ja jällegi väga asjakohaselt 15km kandis jalgade jahutamise punkt, mida ma ka kasutasin. Miskipärast kartsin tagasitulekul uuesti Rannavärava tõusu, aga sellest mindi hoopis mööda. Ainult viimane kilomeeter oli kerge tõusuga, kuid sellest polnud hullu. Lõpuks oma 12. poolmaratoni finišis 1:38:09-ga, peaaegu poolteist minutit kiiremini kui senine parim tulemus 3 aastat tagasi Rakverest. Nähtavasti oli väga suur osa sellest tulemusest ikkagi rajal, sest nagu sõber Lauri maraton100st märkas - rekordi tegi üle poolte poolmaratoni jooksjatest - täiesti hämmastav number. Igatahes raja pikkus tundus seekord OK, erinevalt eelmisest aastast, kui ma jooksin.. 7.5min aeglasemalt.

Septembri 1. nädal

P 03.09

Pärnus kahe silla jooks. Veidi viluvõitu ilm. Stardis läks seekord vist pisut vähem aega kaotsi. Oskasin kella täpselt 2 km korraks kinni panna, otsides km tempot. Panin uuesti käima, aga tempoinfot ei saanudki. Seetõttu tuli terve jooksu vältel natuke arvutada. Läks kergemalt ja kiiremalt, kui aasta varem. Väga rasket kohta ei tekkinud. Lõpusirgel nägin kaugelt finišikella, tundus, et aeg tuleb üle 45 minuti. Spurtimine tundus mõttetu - lõpuks siiski ainult 1 sekund üle 45 minuti, oleks võinud punnitada küll. Netoaeg 44:44 - täitsa OK jooks.

Augusti 2. nädal

L 12.08

Rakvere ööjooks. Päeval on äikeseelne palav ilm. Käin Võsul ujumas. Autos näitab temperatuuriks 29C, poolmaratoni stardiks (kell 20.00) on ehk paar kraadi vähem. Sellegipoolest on tuntavalt palav. 7.km juures tunnen, et olen juba üsna süsi. Õnneks kestan selle ära, pärast 8ndat läheb allamäge ja siis on juba ka tugevalt pilves. 12.km paiku hakkab sadama, 13. ajaks juba lauskallab. Esialgu on väga hea ja kosutav, aga mingist hetkest on tänavatel veekiht juba selline, et segab jooksmist. Kuskil on ka kastmissüsteem rajale pikale kukkunud ja nagu hiljem kuulsin, ka ajavõtusüsteem. Joosta on siiski vägev ja tulen lõpni 1:43:23ga. Kuskilt viimasest kolmandikust alates on jalgades 50:50 tunne, kas tuleb kramp või mitte. Hoian veidi tagasi ja pääsen sellest.

Jooksu järgselt on jalad siiski tavalisest hulga valusamad..

Juuli - Tetnuldi

Käisime juulis kuuekesi Tetnuldil. Programm oli selline

1. päev
Matk Mestiast Koruldi järvedeni ja tagasi. Kõrguste vahe on 1300m, distants ise üks ots ca 7-8km. Läksime lühemat rada pidi, mis algab kohe küla tagant oja äärest ja läheb üsna järsul nõlval läbi metsa. Rada on väike, aga selgelt leitav ja hästi tähistatud. Kui juba lageda peale välja saab, siis orienteerumisega probleeme pole. Pikk päev oli, palav ilm ja vett veidi liiga vähe kaasas - teepealt kustkilt juurdevõtmisevõimalust ei olnud. Tagasi jõudes olime päris väsinud.

2. päev
Matk suurte seljakottidega suusakeskusest 2700 kõrguselt mäe alla ca 2850 kõrguseni. Kuigi kõrgust ei võtnud, siis distants oli ca 5km ja minek küllaltki raske. Tegelikult oli õige laagriplats veel veidi kõrgemal ja distantsiliselt kaugemal. Lihtsalt üks koht tundus laagriplatsiks väga kutsuv koos mõnusa muru ja kohiseva ojaga.

3. päev
Käisime lähemalt kurusid vaatamas, ca 3100m kõrgusel. Teel oli päris vastik kivikülv, millel käimine oli tüütu. Viisime ette kogu raua ja köied, et oleks järgmisel päeval lihtsam. Tegelikult pole kindel, kas sellist poolkõva päeva on vaja. Õhtuks tagasi laagrisse 2850.

4.päev
Pikk kolaga ülestrügimise päev. 2850 -> 3700. Suurte kottidega läbi kivikülvi, kus vahepeal tuli ühe suurema müraka all vihmasaju üleminekut oodata. Siis mööda lumenõlva 3300-le Amarantide laagriplatsile (põnev sadul iseenesest). Panime juba sellel nõlval seongusse, kuigi seal veel iseenesest pole väga vaja. Edasisel Nagebi kurul kulus juba ära - iseenesest ei olnud ka see, veidi järsem tõus liiga hull, kuid lõpuks oli seal ka veidi kividel turnimist, kus oli juba hea, et tagumistel oli kaaslaste julgestus. Üldiselt raske minek eelkõige pehme ja sügava lume tõttu.

5-7. päev
Laagris passimine, kaardimäng, söömine, magamine. Ilm on sant. 7.päeval käisid küll 4. venelast koos 2 giidiga 14 tunniga tipus, aga erilist mõnu see vist ei pakkunud: kirusid, et jube keeruline oli ja nähtavust polnud üldse. Mind tegi murelikuks jutt mitme tugiköie paigaldamise vajalikkusest ja sellest, mitu tundi see võttis. Meie esialgne plaan oli minna ka 4200 laagrisse, aga gaas hakkas pikast ootamisest otsa saama.

8. päev
Hommikul 3 üles. Taevas on täiesti selge, liustikul tervitavad meid juba saksa grupi pealambid, mis usinalt mäe poole rühivad. Kiirelt mustikakissell valmis ja sisse, kola peale ja minekut. Kell näitab küll juba 4:05 sel hetkel. 2.5 tunniga tõuseme nobedalt mäe õlale, 4300 meetrile, kus olnuks kõrgema laagri asukoht. Teel sinna tuleb ületada mitmeid lõhesid, mis tugeva lumega on ainult kergeks takistuseks. On kerged miinuskraadid, tuuletu ja pivitu. Õlale jõudes saame ka äsja tõusnud päikese kätte. Harjal on nähe eesliikuvaid sakslasi. Hari ise on alguses lihtsate, kuid lahtiste kividega. Vahetult peale kivist osa on kõige teravam hari, kust langused mõlemale poole on järsud. Siiski ei teki seal mõnede varem käinud gruppide kirjeldatud vertigo tunnet - rada on alati piisavalt lai ja kindel. Üsna peatselt muutub hari tavapärasemaks - vasakul on püstloodis sein alla, paremal vast 45 kraadine. Hari ise tõusis alla 45 kraadi, kuigi kohati oli ka järsemaid lõike ja mõnes kohas jäis - sinna panime puure. Veidi enne tippu keeras karniis külge, tuli vahepeal jälle päris harjal ronida. Veidi veel ja oligi tipp - 10:30, ehk 6.5h peale starti. Mõned pildid ja alla tagasi. Laskumine võttis täpselt sama kaua aega kui tõus - julgestamist oli rohkem, lumi läks kohati pehmeks ja ilm läks ajuti pilve, nähtavus kadus. Sellegipoolest ilusti kella viieks tagasi laagris.

9.päev
Kuigi mängisime mõttega proovida laskumiseks muid variante - kas otseteed tõstukiteni või Rockwelli, läksime lõpuks ikkagi tuntud teed pidi. Nagebil panime laskumiseks ühe köie, lumes mässamist oli ka omajagu. Nii see aeg läks - jäime etteteatatud ajast mõnevõrra hilisemaks. Samas ei teadnud ka autojuht täpselt, kuhu tulla, ehk et lõpuks ootasime teeotsas ikkagi pool tunnikest.
Oligi kõik!

Mai 4. nädal

Ajaloo huvides tuleb kirja panna:

Pühapäeval 28.05 Karulast ronimast tagasi. Külma kevade vahelduseks esimene suvelaadne päev, vist lausa 25C. Ühesõnaga õhtul jooksma. Jooksu alguses tekkis vasakus sääremarjas midagi krambilaadset - lihas läks kangeks ja ei veninud jala maas olles eriti. Kuidagi kannatas siiski joosta ja tegin tavalist 11.5km ringi ära. Pärast jooksu läks asi hullemaks. Nädalaga valu taandus ja käisin Harku päevakul - umbes 2. kilomeetril kramp tagasi. Jälle nädal ja Jüri päevak. Alguses kõik ideaalne, umbes 3. kilomeetril sain oksa vastu jalga ja kramp tagasi. Joosta eiriti ei kannatnud. Rohkem joomksmas ega päevakul pole käinud, ainult veidi ronimist ja jalgratast, kuid kolm nädalat hiljem tekitavad needki sääres valu. 

Mai 2. nädal

P 14.05

Miskipärast on läinud nii, et treeningpäevikust on saanud eelkõige võistluspäevik. Osalt sellepärast, et treeninguid on vähe, teisalt sellepärast, et need ei ajenda eriti midagi kirja panema, isegi orienteerumispäevakud mitte. Isiklikuks tarbeks jääb märge Polarist maha, nii et polegi nagu vajadust..

Aga Riia poolmaraton: juba enne starti (08:30) oli soe, kannatas särgi väel olla. Panin seetõttu nokamütsi pähe. Kuna start oli maratoniga koos, siis oli üsna tihe. Oma jooksu sai hakata tegema alles umbes kolmanda kilomeetri keskel, siis sain ka lõpuks mööda 1:45 tempomeistrist, kes kogu aeg oli olnud max 50 meetri kaugusel. Vanšu silla tõus tuli mul aeglasemalt kui enamikul jooksjatel ja kuskil 6-7. kilomeetril hakkasin tundma esimisesi väsimusemärke. Õnneks tulid väikeste vahedega kaks joogipunkti ja uuesti üle silla tulles, kui pool jooksu läbi sai, oli tunne hea. 10km vaheag 48 minutit ja kuna sealt oli allamäge minek, siis poolel maal olin 50 minutiga. Kuni 14km oli hea jooks, linna vahel ja mõnusal rajal. Siis keeras pikale edasi-tagasi otsale Daugava kaldal, kus päike säras ja asfalt sulatas. Arusaamatul põhjusel polnud 10 ja 15km vahel joogipunkte. Hea oli siiski see, et psühholoogiliselt oluline tagasipöördepunkt ei olnud liiga kaugel ja selle nimel sai siis pingutatud. Viimaste kilomeetrite ajad kippusid küll üle 5 minuti kohati, aga kokku tuli enam-vähem viisakas aeg 1:42:35.

Mai 1.nädal

E 1. mai

Viljandi 88. suurjooks. Ilm vahelduseks suurepärane, tuuletu, ligi 15C. Ühesõnaga, ideaalne jooksuilm. Stardinumber oli seekord selline, et sai poole minutiga jooneni ja edasi oli ka palju vabam joosta, kui aasta eest. Joogipunktid olid palju parmini paigutatud, kui mullu, nii et janu ei hakanud kuskil piinama. Võtsin seekord taktika igalt poolt suurtest takistustest ringi joosta - hobustekoplis tuli sellest mõnikümmend meetrit ringi, aga kulutatud energia mõttes oli see kindlasti seda väärt.
Otseselt raske ei hakanud kuskil, aga viimased paar kilomeetrit jäid vist aeglasemaks, kui võinuks. Kokku brutoaeg mõned sekundid üle 57 minuti, millega peab vist vähest trenni arvestades väga rahul olema.

Aprilli 3.nädal

Vahepeal on alanud orienteerumispäevakud ja vist on mõnikord ka jooksmas käidud, aga üleskirjutamine on jäänud kuidagi tahaplaanile..

Märkimisväärne on L 22.04 toimunud Võhandu maraton. Oli enamasti kole ilm, vahelduseks paistis mõnikord päikest. Veetase oli madal, kive sai paadi põhja alla mitmeid, aga kannatas siiski sõita.
Aeru võtsin vist mingi suurema labaga Lendali - ilmselt oli viga, hakkas õlgadele ja küünarnukkidele. Paat oli Romany, mis oli ülimeeldiv juhtida, pööramisele ei pidanud peaaegu mõtlemagi. Kärestike läbimine läks õnneks - kuigi juba Ojasuul käin kärestiku järgi kivi otsa mõneks ajaks kinni ja Süvahavval sain peale 'kraanat' kivilt külje peale korraliku müksu. Samamoodi ka Reol, kus tuli suurem pauk otse põhja alla. Ümber kuskil ei läinud. Mingi kärestiku lained pühkisid paadilt tekile kleebitud numbri.

Reo-Leevaku lõik oli taaskord vist kõige raskem, sest Leevaku on lihtsalt nii kaugel ja seda ei jõua ära oodata. Järgmine ots Räpinasse oli seekord valges, mis tegi veehoidla läbimise palju lihtsamaks ja kiiremaks ning kogu asja sellega mõnusamaks. Lausa niivõrd, et  kogu viimast 9km Võõpsuni võis sõita päris tempokalt. Aeg tuli seekord 14:41.

Märtsi 5. nädal

N 30.03

11.5km Piritale - endiselt aeglaselt 1:11. Ilm palju mõnusam, kui eelneval nädalal, soe ja tuuletu. Valge ka.

P 02.04

Lõpuks ometi soe ilm! Lausa nii soe, et ei osanud õigesti riietudagi. Vahelduseks veidi kiirem jooks Piritale - 1:02. Higistama ajas..

Märtsi 4. nädal

N 23.03

11.5km Pritiale, aeglaselt. Jube külm ja kõva tuul

Märtsi 3. nädal

P 19.03

Pirital jooksmas. Hea +2 ilm ilma tuuleta. 11km väga aeglaselt.

Veeburari lõpp

3-4. nädal - Gruusias mäesuusatamas. Oli lõbus.

Veebruari 1. nädal

P 05.02

Jooksmas. Ilm tundus alguses kõle, aga tegelikult oli tuule suund tavatult maismaa poolt, ehk et tegelikult oli lausa nii hea, et lippasime Merivälja muulini ja tagasi. 18km, 1.58

Jaanuari 4. nädal

P 29.01

Vahelduseks jooksmas. 11km rahulikult, Mõnus sombune ilm, tagasitulles vastutuul.

Jaanuari 2. nädal

K 11.01

Lasnamäel ronimas. Tähelepanekud peale Kalymnosel käimist:
Sein tundus jala jaoks libe, aga kõik käe nukid tundusid palju paremad, kui varem. Tulemus: parem ronimine. Enne reisi raskustega tehtud 6a altjulgestuses tuli nüüd puhtalt, varasemad keerulisena tundunud 6b ja 6c+ esimene tundus selgelt altjulgestuse tehtav ja teine harjutamise küsimusena.

Detsembri 4. nädal - jaanuari 1. nädal

Pealkirjas kirjeldatu võib teiste sõnadega võtta kokku kui "Kalymnos"


N 29.12, 1. ronimispäev.
Jahe, tuuline ilm. Miskipärast valime Grande grotta kõrval Afternoon sektori, mis on päikse eest varjul. Tuule eest üldiselt ka.
Origano 5a. Käed hakkasid külmetama, käenukke väga ei olnud, paar vajalikku jalakohta olid kulunud. Üldiselt üsna nukker sissejuhatus, pidi vahepeal istuma ja mõtlema.
Nonno Ringo 5c. Oluliselt parem. Täpselt ei mäleta, suuri probleeme ei olnud, aga päris puhtalt ei tulnud.
L'amico Ralph 5c. Kõige ägedam, puhas flash. Suured servad, mis üksteisest küll kaugel, aga tagasid mõnusa ronimise

R 30.12, 2. ronimispäev.
Jalutasime vist Dolphin Bay poole, aga enne võtsid sõbralikud kalifornlased meid peale ja viisid Arhisse. Täpset järjekorda ei mäleta, aga ronisime Teseo 5a, Argonauti 5c, Scacco 5c, Pegaso 5a. Midagi neist õnnestus vist puhtalt onsighti v flashina, aga miskipärast see päev ei ole detailides hästi meeles. Lõpetuseks proovsin Centauro 5c, aga enam ei jaksanud.

L 31.12, 3. ronimispäev.
Jalutasime vist mingi muu seina poole, aga enne võtsid sõbralikud kalifornlased meid peale ja viisid Palace'sse. Väga omapärane ja äge sein. Proovisin Ballroom 5c-d, ronisin ennast kuskile auku ja ei saanud sealt enam minema. Lauri ronis seejärel mõningaste puhkamistega raja ära ja kiitis seda väga. Minule ei tundunud huvitavana, läksime edasi. Graue Hirche 5a flash. Puhas, aga väga igav ronimine.
Kohe kõrval oli rada Green Boys, nime juures kirjas 5b. Tundus alt vaadates sama lihtne, astmed vaheldumas seintega. Tegelikult olid kõik vertikaalsed osad väga keerulised, väheste teravate nukkidega (tundusid nagu settekivimisse jäänud muud päritolu tükid). Suure vaevaga jõudsin lõppu, mitmeid kordi ekspressis puhates. Lauril läks umbes samamoodi. Kalymnose topoderaamatu äpp ütles raja raskusastmeks hoopis 6b.. Ilm oli ilus, vahepeal kannatas mõnusalt päikese käes peesitada.
Rohkem sel päeval ei jõudnud, läksime ameeriklastega aastavahetust tähistama. Lisaks kutsusid nad kaasa varem kohatud kaks sveitslast, kes teadsid, et meres on vesi soe. Üllatuseks oli enamus kohti kinni, aga saare pealinnas sai ühes restoranis ainsate klientidena siiski rõõmsalt süüa-juua, kuniks koht enne südaööd kinni pandi.

E 01.01. 4. ronimispäev.
Jalutasime seekord teises suunas, üles mäkke. Symplegades rocks. Päris kõrgel üleval ja korralik tuuletunnel kahest vastatikusest seinast - suvel kindlasti hea koht. Õnneks oli vahelduseks veidi soojem päev. Idaseinal Double Twins 5a onsight, siis Cleaner 5c kahjuks mitte päris puhtalt - huvitava algusega rada, mille lõpus oli vaja pisemate nukkidega pusida. Seejärel lääneseinal Phineas 5c onsight, mis oli väga äge rada - suurte servade, nukkide ja tufadega keerutamin, mis kohati oli päris füüsiline, aga kus alati midagi oli võtta.
Lõpuks idaseinal Pretty 5c - huvitav lühike sportlik rada, paraku vahepeal ikka oli vaja puhata.
Pikk tee koju, ilm oli endiselt ilus, soe ja vaikne. Kodu juures rannas tekkis tahtmine proovida, kui soe see meri siis on - ja oligi täiesti ujumiseks sobilik, õhust soojem. Vast oma 17-18 kraadi.

T 02.01. 5. ronimispäev.
Arvasime, et puhkame, aga ilmateadet vaadates tundus, et meil on jäänud ainult 2 ronimiseks sobivat ilma. Et veidi lihtsamalt teha (hehe), siis valisime Panoramal saare ühe lihtsaima multipitch raja Space walk, mis oli vist maksimum 5a lõikudega. Esimesed kaks pitchi ei olnud märkimist väärt (väga lühikesed, esimene üldse ilma poltideta). Kuna laskumiseks oli vaja kahte 60m köit, proovisin alguses ka ronida 2 köiega, aga see oli jube.. panin 2. pitchi lõpust mööda (ei saanud ju olla 10m peal kohatu jaam lõigu lõpp?) ja ronisin mingi lähedaloleva raja ankru poole, aga õnneks oli see liiga raske. Tulin jaama tagasi ja võtsin Lauri järgi. Topo kirjeldust lugedes selgus, et õige suund ei olnud mitte üles, vaid alla... Lauri ronis ära väga pika slabi traaversi, mida peeti vist kõigest neljaseks, aga mis minumeelest oli kogu asja kõige keerulisem osa - isegi järgi minna oli veidi ebameeldiv käenukkide puudumise ja pikkade ekspressivahede tõttu. Järgnes jälle lühike vertikaalne lõik, mis läks kähku. Laurile jäi jälle pikem ots, kohati üles, kohati kõrvale. Läks palju kiiremini, kui eelmine traavers. Seejärel väike jalutuskäik viimase seinani ja sain ronida 30m 5a lõigu, mis oli väga lihtne, aga nauditav ronimine. Jõudsime üles täpselt kella viieks, kui päike oli juba üsna madalal.. Aga vaated olid ägedad..

Viimasel laskumisel oli igatahes juba pimedus majas, rippjaam ja sassiminevad köied. Saime siiski ilma väga pika pusimiseta alla - laskumine esimese siledama kohani oli 35m, aga tegelikult kannatas peaaegu kogu köite pikkuse laskumiseks ära kasutada.

Õhtul ameeriklaste ja sveitslastega õhtusöök väga mõnusas Il Postos Panormose külas. Hinnad head, portsud suured ja toit maitsev. Kalifornlased Josh ja Chellis olid saarel viimast päeva, läksid edasi Türki, kus ka ronisid Lauri soovitatud kohtades.

K 03.01. 6. ronimispäev
Sveitslastega sai kokku lepitud minek Olympic Wallile. Pikk ronimine, et seinani saada, aga oli seda väärt. Alguses sadas vihma, aga osad rajad olid varjus.
Kõigepealt Defence d'y voir 5c onsight, siis ronisin järgi mingi 6b, mida Romain ronis. Seejärel sain julgestada/vaadata, kuidas Romain tegi oma esimese 7b onsighti, Kalyty. Ronisin seda järgi, aga lõpus olevast cruxist jagu ei saanud. Tundub, et pehmevõitu 7b, sest minumeelest enne lõppu midagi väga keerulist ei olnud.
Proovisime Totoille 6b ülaköies harjutada, et lõpuks seda altjulgestuses ronida, aga minule ei tundunud see lõpuks realistlik. Lauri võttis seepeale ette Erotik Market 6b+, mille puhul tundus kõige suuremaks probleemiks alguses oleva negatiivi ületamine. Negatiiviga sai Lauri ilusti hakkama, aga edasi läks üsna positiivse seina peal raskeks. Vahetustega saime sellest rajast üles, aga ilusat ronimist polnud.

N 04.01. Puhkus. Pothias laevapiletite järgi, Horas kindlust vaatamas. Tagasiteel Il Postost läbi ja sõime ennast ümmarguseks.

R 05.01. 7. ronimispäev (poolik). Tekkis mõtte, et ilma Grande Grottasse minekuta ei ole asi ikka õige. Ilm oli selline, mis soosiski ainult grotis ronimist. Ronisime Monahiki Eliat, 6a+. Tundus tiheldat polditud, suurte nukkidega ja vähese negatiiviga. Tegelikkuses oli rada paksu talgikihi all ja kohati oli kätega vaja palju vaeva näha. Mõlemal õnnestus ronida umbes pool rada, edasi ekspressides punnitamine. Toss oli täiesti väljas ja sellega meie ronimisreis lõppes. Kuna vahepeal sadavast vihmast hoolimata oli palav 16 kraadine ilm, käisime veelkord meres ujumas. Seekord olid boonuseks ägedad meetrised lained, mis viskasid mitu korda täiesti veest välja kaldale.

Õhtul veelkord Il Postosse koos sveitslastega, kes jäid veel mõneks päevaks kohale.

Kokkuvõtteks: Saar oli fantastiline, ronimist uskumatus hulgas, eriti kui 6a-6b kõlbab ronida. Kohatud inimesed olid samuti ülimalt lahedad ja ilm jaanuaris Eestist tulles väga mõnus. Ilmselt parim aeg oleks siiski oktoober-november.