Lasna

Kolmapäeval tegin seda, mida ma üks kord varemgi olen teinud - läksin natuke haigena ronima. Jooksin soojaks, panin fliisi selga ja venitasin rahulikult ja palju. Siis ronisin. Hästi ronisin - keskmise kollase esimest korda puhtalt, äärest ühe rohelise 5c ka puhtalt. 5b sinine miskipärast ebaõnnestus ja 5c kollane ka.

Pärast pikalt saunas ja väga hea oli. Nohu vastu pidin järgmisel hommikul ikkagi sudafedi ostma.

Tegevus: Ronimine
Kestus: 2h

Rannamõisa

Teist nädalat järjest mõlemad nv päevad ronimas. Ausalt öeldes läheb paljuks - väsitab.
Täna Rannamõisas tavaline toksimine. Ilm palju soojem, kui eile Toilamõisas, aga meretuul muutis ilma ikkagi kohati ebameeldivaks. Vast huvitavamad aspektid olid mõnede vahepeal kadunud olnud nägude nägemine ja see, et Meelis proovis minu kasse ja seepeale enda omasid enam jalga ei tahtnud panna. Lõpupoole jalutas üks telenägu ka mööda ja sattus asjast vaimustusse. Varsti teleeetrisse?

Tegevus: ronimine
Kestus: 4h

Toilamõisa

Laupäeval taas suurema seltskonnaga (8) Toilamõisas.

Panime seekord neli trassi - aga õigete valikute tegemisega oli probleeme, ega sinna neid nii lihtne mahutada ei olegi, arvestades üleval olevat karniisi ja vajalikku turvaala, et kellelegi jääd või kive pähe ei kukuks. Üks rada saigi seetõttu huvitavam, et jaama alt ei olnud võimalik lõpuni ronida, tuli minna paar meetrit pendlisse. Kuna ka jaam ise asus juba ronja jaoks seljataga, siis sinna kukkumine tähendas mõnusat lendu ja ilusat merevaadet. Lisaks koosnes raja ülaosa enamasti rippuvatest purikatest, mis altvaates olid päris koledad. Ehk et närvikõdi omajagu.
Jaamade panemisel leidsin üles 26. detsembril kaotatud Sveni slingi. Vahepeal siis keegi käinud ei ole. Küll aga on mul nüüd dilemma - kas kolm nädalat õues vedelenud sling on kasutuskõlblik v mitte?

Saabusime seekord varem, kell 12 juba ronisime. Päeva pikenemise tõttu oli äraminek hiljem, aga kuna oli mitmeid üsna algajaid, siis kogu selle rahva seinast üles saamine oli lõpuks päris vaevarikas (ca 1.5h)
Ronimise mõttes jäi skoor pigem väiksemapoolseks - vast pool tosinat korda. Oli väga külm (alguses -24C) ja jää oli kohati habras, enamasti ka kõva. Meelise uued teravad kirkad põrkasid liini esimesel ronimisel mitu korda lihtsalt seinalt tagasi.

Sassi on läinud, mitu korda sel hooajal juba jääl oldud.

Tegevus: ronimine
Kestus: 3.5h

Lasnas

Pärast nv ronimismaratoni tuli kolmapäeval üllatusena, et randmed on valusad - ühtegi muud sümptomit ei olnud, aga kui kolmapäeval uuesti seinale sain, siis tundsid, et käed eriti koormust ei kanna. Seetõttu väga midagi pushima ei hakanud, kuid ronimisel iseenesest suurt miskit viga ei olnud. Tegelikult on isegi huvitav, et olen raskem kui kunagi varem (80 kilo), aga ronin praegu ilmselt oma parimate aegade tasemel.

Kuna ka teistel kodanikel oli vaja haavu lakkuda, tegelesime hiljem rohkem köietööga.


Üks Holmesi leitud reklaamvideo väärib ka blogi huvitavaks muutmiseks väljatoomist.

Tegevus: ronimine
Kestus: 2h

Rannamõisa

Kohe pärast väsitavat kaljuronimispäeva tuli ikkagi Rannamõisat ka tänavu esimest korda külastada. Rõõmus seltskond ja tuttavad näod, lisaks mõnus ilm. Ronida sai palju. Eelmine päev väga mujal tunda ei andnud, kui hellaksmuutunud käenaha näol. Jääd oli, kuigi võiks rohkem olla. Mõnedel kodanikel oli kaasas ilusaid uusi kirkasid, mida oli siis hea mõnuga jäässe raiuda. Enda kirkadel avastasin väikese poldiloksu, mille parandamiseks mul alati kuuskantvõti käepärast on. Hea soovitusena anti nõu otsida keermeliimi ja seda sinna vahele panna. Peab uurima.

Ronimise kohta midagi märkimisväärset öelda ei ole, kui et seda sai palju ja mõned korrad ka seljakotiga, parema trenni mõttes. Kuna kohalejõudmine oli meil hiline, siis olime ka kohal kauem. Tuli ettepanek külastada uuel nädalal jällegi Toilamõisat, ja sellest võttis indu päris suur hulk rahvast. Seetõttu tuli Jaanilt ka üks staatiline ja üks dünaamiline köis lisaks laenutada.

Arvestuste kohaselt vist kuues kord jääl sel talvel.

Kiipeilyareena

Mõnede kodanike õhutusel kiirtrett Helsinkisse, väidetavalt Põhjamaade suurimasse ronimissaali, mis asub suhteliselt kesklinnas, Salmisaaris. Ilmselt endine mingit sorti energiatootmishoone, kus kõrgust jagub, on ümber profileeritud kohalikuks tervisekeskuseks, kus ruumi ka korralikule ronimishallile - see ulatub keldrist katuseni. Esmapilk avanes kuskilt esimeselt või teiselt korruselt, kust seinad ja ronijad olid klaasi taga näha nagu kalad akvaariumis. Üsna vinge. Sisseminnes oli esimene emotsioon, kui väike see koht nö-pindalalt on. mitte rohkem, kui 20x20m ruumis paiknesid ümberringi seinad ja keskel oli veel üks ca 20m kõrgune saar, kus olid samuti rajad. Seinaäärsed rajad olid enamasti max 20m, aga enamasti lühemadki. Olulise erandina oli otsaseina kasutatud kogu pikkuses ja seal kõrgus 29m sein... vot see oli vinge.  Veel oli tähelepanuväärne see, et kui enamus seinu olid madalamad, siis see tuli sellest, et poole peal olid rõdud, kust läksid omakorda edasi teised seinad - ronimisseinad üksteise otsas! Lisak oli poole kõrguse pealt pääs veel eraldi saali, kus oli veel natuke seinu ja boulderingi... ja siis oli veel üks korrus, kus oli veel seinu. Kolmekorruseline ronimissaal!

Alguses tuli näidata julgestusoskus kähku ette, siis võis vabalt ringi tõmmata. Enamus suuremaid seinu olid ainult altjulgestamise jaoks. Selleks peab olema kaasas oma köis või tuleb kohapealt 5 euriku eest laenutada. Kuna mul endal on ainult 50m köis, siis seda ma kaasa ei võtnud.

Ronisime alguses lihtsamaid radu ülatljulgestuses, siis natuke keerulisemaid, siis boulderingi..ja siis oli tunne, et ega vist nendele kõrgetele altjulgestusseintele väga asja ei olegi. Kulutasime väga rahulikus tempos ronimisega 5 tundi ja kahepeale 3l jooki. Käed ja käte nahk olid läbi, sest üldiselt olid seinad abrasiivsed - kui kuskile nahk vastu läks, siis sealt ta kiiresti ka kulus.

Kokkuvõttes väga kõva andmine ja kahju, et Eestis midagi sellist ei ole. Nagu Islandiski, on üldine joon selge - selliseid asju saab teha mingitele vanadele tehasehoonetele uue elu andmisega, mis ilmselt sünnib koostöös KOViga.

Tegevus: ronimine
Kestus: 5h

Jooksmas

Täna oli selline tunne, et oleks vaja natuke joosta. Õues oli küll natuke jäisevõitu, aga tegin oma tavalise jooksuotsa ära. Kuna teleon suri külma käes ära, siis aega ei tea. Aga aeglane see igatahes oli.

Tegevus: jooks
Distants: 10+km

Ronimas

Teivashüppevõistluse tõttu (mille Mikk Pahapill võitis), algas trenn seekord kolmapäeval kell 1900. Teistkordselt uutel radadel. Terve hulk radasid, mis annavad palju lootust, aga kohe täispikkuses ei õnnestu. Puudu jääb vastupidavusest ja siis loogiliselt vist ka ökonoomsusest.