Augusti 3. nädal

R 19.08

Peale (üllatus) pikka pausi Pirita ots. Jooksin seekord üsna kiiresti, aga ei tulnud päris nii kiirelt, kui oleks tahtnud - kilomeetri ajad ikka kindlalt üle 5 minuti. Lõpus viimasel kilomeetril sai päris korraliku paduka, see värskendas kõvasti ja tegi lõpu lihtsamaks. Eelnev ilm väga hea - soe ja praktiliselt tuuletu ka tagasiteel.

Nagu eelmisel poolmaratonilgi, ei tundunud jooks liiga lihtne ja jalad (eriti sääremarjade alumine osa) kippusid valusaks jääma. Kahtlane.

11.5 km 60.5 min

Augusti 2. nädal

L 13.08

Ainus märkimisväärne sündmus - poolmaraton Rakveres. Esimest korda poolmaraton pulsikellaga. Eelnev trenn.. lünklik. Endale tundus, et joosta jaksasin okeilt, aga peale 12. kilomeetrit sisustasin aega muudkui arvutamisega - mis lõppaeg tuleb. Alguses tundus 1:43, siis 1:44 ja lõpuks oli selge, et tuleb veidi üle 1:45. Viimaste kilomeetrite paar tõusu viisid nende kilomeetrite aja aeglaseks.

Üldiselt oli jooks kõvasti raskem, kui juunis Narva jooks, mis jäi ajaga veidi alla 1:42. Osaliselt raja reljeefist, enamasti vähesest trennist.

Pärast jooksu kolm päeva kere valus - vasaku talla all väike vill, sääremarjad valusad, reied eest valusad, selja sirutajalihased keskel valusad. 

Augusti 1. nädal

T 02.08

Orienteerumas Mustamäel. Üks viga, mitu minutit. Muidu oli hea jooks.

Järgnevatel päevadel tulid sõbrad külla ja peamine sport oli jala seitsmendale korrusele ronimine ja mööda linna tallamine.

Juuli 4. nädal

E 25.07
Pikk jooks Merivälja muulile ja tagasi

T 26.07

Orienteerumas Vääna-Jõesuus. Väga mõnus maastik, sai kompassi järgi otse läbi metsa minna. Lahe. Koht tuli hooaja parim, 10. Pärast veel randa ujuma. Mõnus.

R 29.07
Veel üks veidi lühem jooks Piritale ja tagasi.


L 30.07 - P 31.07

Kajakimatk Munalaid - Manija - Sorgu - Kihnu - Sangelaid - Munalaid.

Esimene etapp oli ühese kajakiga harjumiseks (päris selgeks ei saanudki). Teine etapp oli tagantuulega loksutamine, mis mulle väga ei meeldinud. Kolmas ots oli päris pikk vastutuult minek. Kahjuks selleks hetkeks oli pulsikella aku otsas ja tracki ei ole. Igatahes lõpuks oli olemine juba üsna kurnatud. Pühapäeval Sangelaiule oli mõnus minek - lainet oli, õnneks eest vasakult. Kuna meri oli väga madal, siis lained suureks ei läinud. Ka viimase etapi esimene ots oli samasugune - madalas meres tagantlainega. Alguses oli äike, siis tuulevaikus. Ja siis tuli kõva taganttuul, kohati üle 10m/s. Lained tundusid kahemeetrised. Läksin kolm korda ümber ja mitte piisavalt veekindlalt pakitud telefon andis otsad. Kõigi kõik vettepudenenud asjad suutis grupijuht välja korjata  - uskumatu.