kolmapäev, 17. september 2014

Septembri 3. nädal

K

Lasnas ronimas. Päris hea juba. Kollane 6a+ õnnestub juba ülaköies peaaegu puhtalt ära ronida. Ehk järgmine kord veel paremini.. Midagi väga jõulist ei julgenud selja pärast teha.

kolmapäev, 10. september 2014

Septembri 2. nädal

T
Jällegi enda liikumashoidmiseks lihtne ja suhteliselt lühike jooksuots. 6km Harkus, viimase kilomeetri lasin küll umbes maratoni tempos. Tunne oli alguses kehvem, kui eelmisel korral, aga lõpus jällegi parem. Eelnevalt näitas kaal kahjuks juba numbrit 78..

K
Ronimas. Veidi parem, kui enne, aga tööd on veel palju vaja teha.

P
Kauaoodatud suursündmus, SEB Tallinna maraton.
Juhtus nii mõndagi, juba enne jooksu, edasiseks tarbeks tasub kirja panna, äkki hiljem on taipu lugeda.

Aga kõigepealt tagantpoolt alustades, protokollis on sellised numbrid:

8121887REINUMÄGI MADISEST3:53:59

Natuke excelit mudides tulevad välja veel sellised andmepunktid:

km aeg koht lõigu aeg lõigu tempo kogutempo
10.000 0:51:19 630 0:51:19 5:08 5:08
21.100 1:49:07 651 0:57:48 5:12 5:10
30.000 2:37:16 657 0:48:09 5:25 5:15
40.500 3:43:19 810 1:06:03 6:17 5:31
42.195 3:53:59 812 0:10:40 6:18 5:33

Aga maratoni lugu on umbes sama pikk, nagu maraton
.
Eelnevalt oli plaan joosta 3:45 - selleks andis lootust Rakvere ööjooksu poolmaraton 1:40ga, mille peale erinevad mudelid sülitasid maratoni ajaks välja 3:30. Kuna väikesed kahtlused loomulikult olid, otsustasin proovida pigem tagasihoidlikumalt, 3:45. Käisin isegi kaks nädalat enne maratoni korraldatud seminaril, kus räägiti kõik  olulisemad asjad mitu korda üle. Midagi oluliselt uut ei öeldud, kui siis toitumise kohta. Ei õnnestunud päris juhiseid järgida - st praetud toitu ikka sõin.. ja kujunes kuidagi nii, et söömist tuli paari nädala jooksul üldse paljuvõitu.

Enne maratoni ostsin uhked säärised, mis väidetavalt peaks kõvasti aitama - ei oska kinnitada ega ümber lükata. Tegin nendega eelnevalt paar trenni, tundusid OK, aga lennutunnet siiski polnud.

Lemmikgeeli varud olid võistluseks kahenenud kahe isendini, paraku poest õiget enam juurde ei saanud. Mõtlesin siis, et Piritalt saab 2x lisaks tankida. 

Peamine maratonieelne murekoht oli riietus. Laupäev oli jahedapoolne, pühapäeva ilmateade lubas umbes samasugust. Otsustasin lõpuks, et panen oma kõige õhema dressika, ilma särgita. Hommikul sõin mõõduka koguse kaerahelbeid ja jõin tassi teed + mineraalvett kohati. 
Stardikoridori läksin Rakvere kogemuse tõttu vara, 20min enne starti. Pidin sealt veel korra uuesti vetsu minema, aga kõik OK, sain ka tagasi tulles normaalse koha. Juba stardis tundus, et ilm on ilusam, kui eelmisel päeval.

Jooksu alguses koperdasin korraks trammirööpale, aga ei hullu. Oma kodu juures sain kätte eespool startinud 3:45 grupi ja võtsin sinna punti. Kilomeeter hiljem tundus, et see on ikka lootusetult aeglane ja läksin rahulikult eest ära.

Pirita sillal oli 3:30 grupp paarsada meetrit ees. Veidi pärat silda käis seljast risti läbi terav valu - ilmselt mõnel põrutavamal sammul tegin haiget mõnele diskile. Pean seda vastavate spetside juurde uurima minema. Varem ka paar korda juhtunud. Võtsin loomulikult kohe sammu märgatavalt aeglasemaks, proovisin, mis selg teeb. Kange oli. Jäin korraks seisma ja venitasin ettevaatlikult, ei miskit. Veidi hiljem tegin muru peal kiikumist, ka ei miskit. Mõtlesin, kas peaks nüüd katkestama või mis. Siiski jooksin väga ettevaatlikult edasi, sai liikuda küll. Kiirabibrigaad paistis veidi eespool, aga kahetiste tunnetega jooksin neist mööda. Üldiselt, kogu Pirita silla taguse maa edasi-tagasi jooksin nii, et igal sammul kuulasin, mis selg teeb. Oli kange, aga paranes, nii et peale silda nagu suurt miskit enam polnudki. Sillal oli paraku näha, et geeli saab ainult teisel ringil.. Vaheaaegadest on näha, et esimese ringi teine pool oli peaaeg sama kiire, kui esimenegi. Lisaks muudele trikkidele oli seal sees ka kiire põiepeatus.

Esimese ringi lõpus hakks siiski juba väike väsimus tekkima. Ilmselt nägid seda ka pealtvaatajad, kellest üks võõras ütles olulised sõnad: "väga hea, Madis, jõuad kindlasti lõpuni!". Ilmselt oli väljanägemine selleks hetkeks juba piisavalt hull.. aga tee mis tahad, nõuandest oli abi.. 

Kaarli kiriku väikesest tõusukesest üle saamine oli lihtne ja kuna teisele poole oli suurem langus, sai sealt päris hea hoo sisse. Samuti, Viru ringi lähistel oli kuulda diktori teadet, et 3:45 oli väljakult läbi läinud. Seega teadsin, et vahe nendega ei olnud Merivälja tagasipöördest oluliselt muutunud.

Teine ring oli lihtne kuni Russalkani, sealt edasi tundsin juba selgelt, et palavus tegi liiga. Kannatasin ära sillani, siis tagasipöördeni. 3:45 grupp püsis umbes 200m kaugusel, nagu esimeselgi ringil, aga oli ilmselt Vabakalt lähemale tulnud.

Küll aga.. tagasitee alguses, metsa vahel, jäi samm aina nõrgemaks. Sealses joogipunktis võtsin esimest korda kaks topsi ja peoga rosinaid ja kõndisin nende tarbimise aja. Ja edasi jooksmiseks oli juba vaja sundida - lihtsalt lihaseid ei tahtnud hästi enam tööd teha. Ilmselt toitained ja vedelik said sel hetkel otsa.

Vahetult enne Pirita silda läks 3:45 grupp mööda ja loomulikult neile sappa hakata ma enam ei suutnud - oli selge, et peamine mure oli nelja tunni grupp seljataga hoida. Pirital pakutud geel oli üsna ebameeldiv, aga mis hädaga teed.

Piritalt edasi oli üks suur punnitamine järgmistesse joogipunkidesse - hoidsin ennast kuidagi liikumas, igas punktis jõin/sõin käies. Paksu Margareeta tõusust jalutasin üles, sealt edasi oli juba veidi lihtsam. Aegu vaadates läks 30st edasi kilomeetri aeg peaaegu minuti kehvemaks - ausaltöeldes tunne oli endal selline, et asi on veel hullem (kella mul rajal kaasas ei olnud).

Ja noh, lõpuks läbi ta saigi, kuigi minupoolest viimased tosinkond kilomeetrit oli juba päris piin. Ilmselt sai liiga vähe tehtud pikki jookse (pikim 25km) ja pole ka teada, kui suur oli dressika mõju. Kojujõudes vaatas peeglist vastu igatahes soolakristalle täis nägu..
Oma jälje jättis kindlasti ootamatu seljavalu. Ja võibolla kõige olulisem oli rumal taktikavalik - 3:30 tempo oli liiast, aga 3:45ga joostes jäänuks ehk põrutused olemata ja oleks jaksanud lõpuni normaalselt joosta. Oleks-poleks. Hetkel igatahes tundub, et poolmaraton on märksa meeldivam distants ;)

Olin enne jooksu lubanud, et proovin ilusat nägu piltidel teha. Ei tulnud välja..


kolmapäev, 3. september 2014

Septembri 1. nädal

T
Tuli välja, et September on orienteerumiskuu. Jooksmise asemel siis Tähetorni päevakule. Lihtne ja kiire rada, ühtegi punkti otsima ei pidanud. Finišis olin aega nähes üllatunud, aga noh, sellised need olidki. Joostes oli üldiselt tunne, et minek on hea, aga Nõmme tõusud mõjusid, nagu ikka, pidurdavalt.. Läbitud distants ilmselt 8-9km
Järgmisel päeval olid sääred valusad.

K
Lasnas ronimas. Vähe, aga aktiivset ronimist. On märgata, et haardejõu/kaalu suhe on kevadega võrreldes tagasi andnud.. :S

P
Pärast pikka nädalavahetust autoroolis ja söögilauas, pühapäeva õhtuks korraks jooksma. Hästi kerged 5km, aega ei võtnud. Juba joostes andis üks ahhilleus tunda, järgmisel päeval olid juba mõlemad valusad..

Nädalas kokku 13km