Nädal -14, K

Täna mõtlesin, et näed, juba kaks päeva on ilma trennita olnud. Hakkas kripeldama. Peaks vist arvatust varem kolmanda jooksuotsa ka tegema nädala sees, sest ma tunnen, et jooks on hea ja kaua ma ikka neid pühapäevaseid otsi muudkui pikemaks venitan. Eks mõtlen selle peale.

Täna siis käisin jälle ronimas. Halva aja valisin - nii palju inimesi pole Klifurhusidis veel näinudki. Kõige hullem, seal oli ka paras kari röökivad marakratte, kes turnisid ja hüppasid ja ei lasknud rahus oma radasid planeerida. Tõele au andes nendest marakrattidest osad küll ronisid päris hästi.

Alustuseks ronisin jälle selle rohelise raja ära, mitte nii puhtalt, kui oleks tahtnud, aga ilma probleemideta. Nüüd, kus mentaalne blokk on murtud, on tegemist suht lihtsa rajaga. Aga eks seda ole muidugi kõvasti harjutatud ka..

Seejärel tibake teisi radasid, aga siis mu kannatus nende lõugajate pärast katkes, istusin maha ja lugesin ajakirja, kuni saalis natuke rohkem ruumi tekkis.

Aga edasi ei tulnud trennist ikka midagi välja - käed oli maha jahtunud ja selgelt jõuetuks muutunud. Ei õnnestunud midagi eriti ronida. Vastupidavus on ka täiesti läinud - ei saagi ju miskit vastupidavust olla, kui keskmine rada kestab umbes viis liigutust ja siis kukun alla või saab rada otsa. Häda on selles, et nendel traaversitel ma ka ei kesta eriti kauem..

Sõrmelaud täiesti katastroofiline, lõuatõmbed 12+7+6+5+4=34, hantlid, natuke 50 kilost kangi. Ei viitsinud kettaid vähemaks vahetada.

Tegevus: ronimine (bouldering)
Kestus: 100 min

--------------

Miks ma nii kaua olin? Sest üleval klassiruumis järgnes jääronimiskursuse loeng. Mõtlesin, et jama, kui ma ainuke välismaalane olen, aga lisaks minule oli neli poolakat ja üks inimene veel kuskilt mujalt. Islandlasi oli viis..

Tüüp, kes rääkis oli jumala asjalik, seletas heas inglise keeles suht olulisi ja keerulisi asju, kuigi idee poolest peaks see kursus olema üsna algajate jaoks. Mina sain igatahes natuke kohalikele oludele vastavat infot, näiteks seda, et Islandil on enamikes ronimiskohtades laviinioht. Hmm..

Laupäeva hommikul tulistame varakult paarisaja kilomeetri kaugusele Solheimajökullile, sellele samale, kus ma juhuslikult juba korra käinud olen. Sain ühe islandlasega transpordi osas jutule, kes elab ka kohe minu lähedal, nii et väga mugav selles mõttes. Lubatud on, et pearõhk on sellel, et võimalikult palju ronida saaks, ma siis loodan, et nii ka läheb. Mulle tundub, et 21000 ISKi ei saa päris mahavisatuks lugeda, ikka üsna huvitav asi tuleb sellest.