Detsembri 4. nädal

Pühad kipuvad vägisi väheseidki trennikordasid segama, kuigi rohkem ikka oma laiskus süüdi. Õnneks lähevad nüüd päevad pikemaks. Jõuludejärgne kaal 74.9kilo on enamvähem talutav :D

L
Jooksmas, 12 km, 63 min. Udune ja soe, tagasiteel kerge vastutuuleke. Üldiselt mõnus.
P
Ossa krm, pika pausi tulemusena andis eilne jooks tunda. Jalalihased olid kohati kanged ja hellad. Ronimistrenn läks kuidagi kiiresti. Head tunnetust ei olnud, projektiraja altjulgestuses ronimine ei õnnestunud, sest põen kukkumisohu pärast liiga palju :S Pärast ronimist olid käed nii pakud, nagu enam ammu ei mäleta..
ÜKE trenni lõpus võttis seekord higi voolama. Imelikul kombel põhjustasid seda paar staatilist harjutust.

Detsembri 3. nädal

K
Lasnas. Pühapäeval trenni ei jõudnud ja lisaks oli nohu ka. Proovisin sellest hoolimata altjulgestuses lillat rada. Viimase ekspressi klikkimiseks ei leidnud head ja turvalist moodust.. Üldiselt oli konditsioon kehva, asjad ei tulnud eriti välja. Kuna pühad on tulekul, pole vist ka loota, et paremaks läheks..

Detsembri 2. nädal

K
Lasnas seekord ainult 8 inimest! Ronida sai palju, üritan muuta oma projektiraja läbimist ökonoomsemaks. Kohal oli Mikael, kes näitas mitmeid päris keerulisi radu.
N
Jooksmas, 12 km 67min.

Detsembri 1. nädal

K
Lasnas ronimas. Ebameeldivad ilmad (?) on siseruumidesse aina rohkem tegelasi peletanud. Ronida sai siiski piisavalt. Uus projektirada õnnestus ülaköies puhtalt ära ronida, kuid altjulgestuses tundub selle tegemine päris keerulisena..
P
Lasnas jälle korralik Ronilase trenn. Huvitav bolderingiharjutus, kus osavõtjate fantaasia järgi rada aina pikeneb. Lilla rada õnnestus taas ülaltjulgestuses ära teha, altjulgestuses ajapuudusel ei proovinud. Ilmselt kolmapäeval.

Novembri 4. nädal

K
Lasnas ronimas. Roheline rada õnnestus altjulgestuses puhtalt ära ronida! Natuke hiljem tuli üks teada-tuntud kõva ronimiskäpik tütarlaps ja ronis samuti altjulgestuses. Kohe tal see puhtalt ei õnnestunud, sest ühte trikki ta ei teadnud, aga pms tegi pealevaadates ära.
R
Vabal päeval saab valgel ajal jooksmas käia. 12km 63min. Panin kindad kätte, ja õues oligi üsna jahe. Aga muidu tore.
L
Lasnas ronimas. Seinal erinevad seonguronimise harjutused, sportlikus mõttes ei midagi erilist, aga pusimist tuleb ka harjutada.
P
Lasnas anti uus projektirada, mida pusida. Eelmisega võrreldes teistsugune - enamasti väikesed ebameeldivad nukid, mida oli küll üldiselt palju, aga mis olid ikkagi.. väikesed..

Novembri 3. nädal

K
Lasnas ronimas. Rohelist rada on nüüd juba nii palju nühitud, et peaks selge olema. Paraku altjulgestusega õnnestus kõige raskemast kohast küll mööda minna, aga siis oli toss väljas. :S
L
Õnnestus ometi kord jooksma minna. Vihma küll tibutas, aga see oli kökimöki. Ainuke huvitavam nähtus oli üks põlvini mantlis tervisejooksu teinud tütarlaps. 12km, 62min
P
Roheline rada ei õnnestunud :S

Novembri 2. nädal

K
Lasnas ronimas. Suht palju rahvast, aga ronida sai piisavalt. Proovisin projektirada altjulgestuses. Esimesel katsel takistas psühholoogia pika sööstu tegemist, teisel katsel ei olnud enam jõudu. Üldiselt siiski paljulubav.
L
Alpinism.ee ronimisjooks. Raskem, kui varem. Kuigi võrreldes eelmise aastaga on tänavu kindlasti rohkem trenni tehtud, ei olnud see piisav. Rehviring mitte kõige hullem. Raskuskottidega drytool kontrollitult, aga ikkagi väsitav. Rehviring mähede vahel - täielik surm. Teised 5-7min, mul 11. Haaratsiga tõus, 20kilo kotiga: tehniliselt OK, aga üles jõudes  viskasin pikali ja hingeldasin mõned minutid. Lõpuks ronimine väsimusele vaatamata talutav. Oleks mõni pilt, paneks üles..

Novembri 1. nädal

K
Ronimise asemel võrkpalli mängimas, sest seal oli vähe inimesi. Mängisime 3 vs 4. 4 vs 4 oleks mõnusam olnud, kolmekesi jäi plats väga tühjaks. Aga vähemalt rabeleda sai.

L
Hommikul Alpinism.ee võistluse ettevalmistavas trennis. 2.7km ring ühe rehviga 27 min. Mõnus ilm, hea ronimine.
Kohe pärast Astangult tulemas käisin veel jooksmas ka. 12km, 62 min. Hoolimata vahepealsest vaikelust näitas kaal ainult 71 kilo.

P
Ronilase eritrenn. Roheline rada seekord päris probleemitule ei õnnestunud.
Harjutus, mida ma enne ei teadnud: rütmironimine käsi-käsi-jalg-jalg või ka käsi-käsi-jalg-jalg-jalg-jalg. Mul lasti teha käsi-käsi-jalg-jalg-jalg, mis oli segadusseajav.
Teine uus harjutus: ronida jalad nii kõrgele kui vähegi kannatab ja alles siis käed edasi viia.

Oktoobri 5. nädal

K
Ronilase eritrenn nõuab sisuliselt veel vähemalt ühel päeval ronimas käimist. Võtsin harjumuspärase kolmapäeva. Palju rahvast, aga ronida sai sellegipoolest päris palju. Mitmed ronisid minu projektirada, üks kodanik suutis vajaliku liigutuse ka ära teha. Endal jäi endiselt natuke puudu.
L
Jooks. Mõnus ilm, tühjavõitu kõht. Kogu jooksu vältel mõtlesin, et oleks nüüd üks leivaviil... hmm.
12km, 63 min
P
Ronilase trenn. Projektirada õnnestus ülaköies puhtalt läbida. Nüüd siis peab altjulgestusega pusima hakkama...

Oktoobri 4. nädal

P
12km sörki, 65 min. Soe, väga soe. Kadriorus läks üks kodanik merre ujuma. Kogu aeg sellist ilma palun.

Õhtul veel Ronilase eritrenn ka otsa.

Oktoobri 3. nädal

Asi kisub tuttavlikult rappa. Kuu kolmanda nädala kaheks trennikorraks jäid ainult:

K
Võrkpall 2h+ujumine
P
Ronimine 2h. Ronilase eritrenn, mõtestatum, kui tavaline molutamine.

Oktoobri 2. nädal

N
Esimene postitus seekord alles neljapäeval.. :S
Mõnus soe ja tuuletu ilm, väike udu. Jooksin üle Pirita silla ja tagasi. Tagasitulles liiklus pekkis, ei saanud hästi üle tee koju..

Distants 12+km, kestus 64min.

Oktoobri 1. nädal

T
Ilm on juba jahe.. ja pime. Kindaid vaja ei ole, aga müts ja buff kuluvad ära. Õnneks tuult ei ole.
10.5km, 55min
K
Võrkpall+ujumine. 2.5h. Esimesega saab seekord naha märjaks
L
Jäneda 8h rogain. Ilm suurepärane, maastik kuiv. Rahvast palju, kaardi põhjaosa väga palju erinevateks rajavalikuteks ruumi ei jätnud, seega sai suuresti rongis sõita, mis mõne keerulisema lõigu tegi ilmselt palju kiiremaks, kui muidu oleks olnud. Enamasti liikusime tee peal, sest nagu Märt tabavalt märkis, jõudu oli rohkem, kui mõistust (olid mõned võistkonnad, kellest enne ja pärast punkti korduvalt mööda sai lipatud..). Plaan oli tehtud põhjaosa tühjaks pigistamisele, valikute koht oli alles punktis 26. Arvestades järelejäänud aega, tundus parima variandina 43-41-54-48-21-22, mida ka tegime. 43 leidmisele läks 3-4 minutit, ning punkti andis ära võistlejate suur kontsentratsioon ühes piirkonnas. 54-48 õnnestus valdavalt rongis sõita, kuigi päris lõpuks see võimalus kadus. Punkti piirkonnas nägin selle õnneks üsna kaugelt ära. Finišis jäi 12 min varu, millega oleks mõeldav olnud veel võibolla väljajooks 38-sse, kuid see oleks tähendanud omajagu riskivõtmist. Liikumine oli kuni lõpuni üsna ladus, kuigi Märti hakkasid lõpuks villid segama. Minul esmakordselt sellise ürituse jaoks jalas vastavatele tingimustele mõeldud jalatsid ning villidest pääsesin.
Kokku 83 punkti (üldarvestuses 65., meestest 40.), mis normaaltingimustes jagab parima tulemuse tiitlit koos ammuse 2006. aasta rogainiga. Linnulennult 35.55 km, RouteGadgeti pikslite pealt arvestades 46.8km.

Septembri 4. nädal

Sügis on käes ja sellega koos ka koledad ilmad. Enne rogaini ei saa päris luuslanki lüüa, seetõttu natuke peab ikka vudima.

E,T - ilm selline, et ei julge nina toast välja pista.. :S

K
Jooksmas, 10.5km, 56min. Uute Salomoni maastikujooksujalatsitega. Minek oleks nagade tõttu nagu kiirem. Tavalisest kauem läks seetõttu, et alguses vahtisin tükk aega taevast - mis sealt tulemas on.. Sain rahet ja natuke vihma. Brrr. Minnes paras vastutuul kah..

R
Spordipäev. Lubatakse koledat ilma, aga plaanis on golfikoolitus. Jõelähtmel siiski suurepärane (ehkki jahe) ilm. Õhtul koju, siis veel otsa 12km jooks. 60:30 - pole paha.

Septembri 3. nädal

2. nädal jäi üldse vahele...tööreis Itaaliasse ja suvise reisi kokkuvõtmine Saaremaal. Esimesel juhul olin lihtsalt "amatöör", jätsin jooksu ja ujumisasjad maha.

Aga nüüd asja juurde:

T
10.5km, 54min. Algus kuidagi vaevaline, jalad millestki justkui valusad!? Mida edasi, seda parem. Pikk dress, higi jooksis. Peaks vist ikka lühikesega käima, kuni kannatab.
K
Võrkpall. Ei mäleta, millal viimati saalis mängisin - ega väga ei oska. Paar tundi mängu.
N
12km, 64 min. Hea soe ja vaikne ilm.

Septembri 1. nädal

Ja ongi poolmaratoni nädal käes. Nüüd rohkem puhkamist kui treenimist, aga natuke peab ikka liigutama

T
12km, 58min. Alguses ettevaatlikult, pärast enam mitte. Alguses andsid jalad millegipärast tunda, hiljem kadus. Aga lõpp ikkagi kuidagi raskevõitu ja pärast jooksu ka jalgades üsna väsinud tunne. Aga ei midagi hullu.

P
Poolmaraton. Esimesed 7km 32min. 10km 47min. Palav oli. Kartsin tagasitee Pirita otsa, aga erinevalt kahe aasta tagusest ajast seekord raskeks ei läinudki. Russalka juures tuli tagant Kaarel ja läks mööda - nägin teda ees kuni Paksu Margareetani, lõpuks sai ligi 2min parema aja. Ise sain kirja 1:40:32, mis oli võrreldes 2 aasta taguse tulemusega üle 6min parem. Ilmselt oma osa oli ilmal, aga ka sellel, et treeninguid on seekord tehtud pikema aja jooksul  - kuigi mitte tingimata sama intensiivselt.
Üldiselt - olen rahul, kuigi ruumi parandamiseks on veel ja veel.

Augusti 5. nädal

E
Jõusaal - ergomeeter, kerelihaste harjutused
T
Jooks, 18km, 1:34. Suhtelisel korralikus (aga mõnusas) tempos, aga aeg oli lõpuks natuke pigem pettumus. Ei usu, et poolmaratoni eriti kiiremini jaksaks/julgeks joosta, seega tundub, et tulemus 1:45 ja parem oleks juba väga hea.
P
10.5km hääästi aeglaselt - 67min. Hea ilm.

Augusti 4. nädal

Nädala alguses veel Olhavas.

N
Õhtul ettevaatlik 10.5km. Aga üllataval kombel, vaatamata enda tagasihoidmisele - 52min. Arvan, et poolmaratoni tuleb ka eelkõige ettevaatlikult võtta, et ka viimastel kilomeetritel jaksaks joosta.
R
Rahulik 9km kultuuikilomeetril. ca 1h
P
Pärast kõva söömingut Tartus ettevaatlik pikk ots, käimisega vaheldumisi. Ca 20km, 2h15min. Soe, isegi palav ilm. 

Augusti 3. nädal/4. algus

E
9km sörk kultuurikilomeetril
T
Hommikul 2km soojendus + jõusaalis jalgade trenn
K
Õhtul 12km/63 min. Algus rahulik, lõpus rabelen liigselt ja tõmban jälle selja ära. Pärast seda natuke pausi jooksmisega.
N
Hommikul 2km sõudmist + jõusaalis käte trenn.
L
Soome, Olhavale. Vihm
P
"Kõva" ronimine Olhaval - 7 katset pikkadel radadel ülaköies, ca 3 korda vist lõpuni..
E
Vihm.. Õhtul üks rada järgironimisega.
T
Ilus ilm, Proovisin kahte praorada saare pealt. Jõudsin mõlemal umbes poole peale..
Kokkuvõttes - oli ilus ja huvitav, ronimine suht meelest läinud..

Augusti 2. nädal

E
Hommikul jõusaal koos 2km jooksuga.
Õhtul 9km vahelduvas temopos kultuurikilomeetril
T
Õhtul 5km jalutussörk
K
Hommikul jõusaal, ergomeeter.
Õhtul 12km, 58min
R
Õhtul 5km lõigutrenni. Ilm oli kole, aega vähe. Esimestel lõikudel jaksasin joosta kilomeetri/4min, edasi läks joostav distants aina lühemaks
L
Jalutuskäik Naissaarel, ca 12km
P
Rattasõit Naissaarel, ca 30km

Augusti 1. nädal

E
Marisega koos kultuurikilomeetril väike sörk. Minul tuli ca 10km ja 1h.
N
Hommkul jõusaal, 2km jooksu.
R
Hommkul jõusaal, 2km jooksu.
L
Jälle Pirita poole 12km jooksuots, minek oli kuidagi hea ja lihtne - 58min.

Juuli 4. nädal

T
Panin ennast lõpuks sügisjooksu poolmaratonile kirja. 6 nädalat motivatsiooni trenni teha.
Ilm üle pika aja soe ja päikeseline, joosta väga palav. Peale mõningast pausi aga ka mägedes käiku on samm kiire, kuid kipub lõpuks kustuma. 10.5km 53:50.

Õhtul Nõmme Kalju ja HJK mängu vaatamas - pole ammu niii haaravat mängu näinud, kuigi mängukvaliteet oli ootamatult kehvake.

N
Telefoni jätsin maha, palavuse tõttu ei saa panna selliseid riideid, kus taskuid oleks. Jooksin jälle 10.5, 53min

P
Telefoni jätsin maha, palavuse tõttu ei saa panna selliseid riideid, kus taskuid oleks. Jooksin ca 12, 64min

Juuli 3. nädal

T 16.07
Maris õhutab välja jooksma minema. Teeme aeglases tempos Pirita terviseradade suure ringi. 7.6 km, 55 min. Hea tuuline ilm. Võrreldes mägedeeelse trenniga oli tõusudest üles jooksmine oluliselt lihtsam.

N 18.07
Lähen isale appi metsast küttepuid välja vedama. Üks palk laseb käest pooleldi jalga ja vajub virna tagasi, kaks sõrme jäävad palkide vahele. Väikese sõrme pealt tõmbab palk naha maha. Õnneks midagi hullemat ei juhtu, luud jäävad terveks. Nüüd on küüned ja sõrmed sinised. Näis, kas küüned jäävad alles.

Juuli 2. nädal

P-E. 07.07-08.07. Kohalesõit Šveitsi.

K 10.07.13 tõuseme koos Tõnise, Andrese ja Annemaiga Allalinhorni (4027) tippu. Alustame minekut suhteliselt hilja, kell 0815 3000 meetri kõrguselt Felskinni tõstukijaama juurest. Ilm on esialgu hea, kergelt pilves ja mitte liiga palav. Liikumine läheb kiirelt kuni ca 3400m kõrguseni, kus rajavalikul eelistame kõrgust mitte kaotada ja teeme mäeküljel suhteliselt keerulise traaversi, mille käigus läks minu käimiskepp katki. Sealt edasi on kõik juba laiadel radadel. Ehkki ilm läheb alguses väga palavaks ning hiljem väga uduseks ja liikumine on kohati üsna raske, jõuame 13:40 Allalinhorni otsa. Kahjuks vaateid vähe, sest nähtavus kehva. Ilusa mäena jääb meelde Allalinhorni naabertipp Rimpfischhorn. Laskume Allalinhornilt tunniga Mittel Allalini jaama (3500) ja sealt metrooga tagasi Felskinni.

N Puhkepäev, asjade kuivatamine. Olavi ja co ronib samuti Allalinhorni, alustades minekut meist palju varem, enne kella kuut hommikul.

R 12.07.13 Teeme sama nelikuga traaversi Feekopf (3888)-Alphubel (4206). Stardime seekord metroojaamast 3500 m kõrguselt kell 0915 - kahjuks varasemaid ronge ei lähe, alternatiiv oleks olnud ise varakult pool kilomeetrit tõusta. Liikumine on kiirem, kuid Feekopfi lihne kaljuhari (UIAA II) on alguses pude ja läheb aeglasemalt, kui võiks. Mingil hetkel möödub meist prantslaste kolmik ja hakkame nende eeskujul samaaegselt liikuma. Feekopfi tipus mäletamist mööda ca 1230. On üsna selge, et viimasele rongile (1600) tagasi ei jõua. Üldiselt soovitakse ikka edasi liikuda, tagasiteeks laagrisse jääb praguline Fee liustik. Alphubeli harjal on meil raadioside laagriga. Tipuplatoo lähistel muutub järsk lumesein alt jäiseks. Meil on ainult kaks puuri, paigaldame neid vast 5 korda, et üsna pikast jäisest osast üle saada. Tipuplatoo osutub väiksemaks, kui ma kartnud olin, nii jõuame üsna ilusti 1515 tippu. Suurepärane ilm, suurepärased vaated Mattertali orgu.
Laskumine läbi liustiku läheb probleemideta, kuid kestab väga kaua. Laagris väsinuna tagasi kell 1830. kokku rajal seega üle 9h.
Millalgi liustikul läks mul väsimusest rääkimine sassi ja enda jaoks sai selgeks, et Matterhornile mul asja ei ole. Kaalusin veel natuke variante ja otsustasin pühapäeval kodu poole tagasi sõitma hakata. Matterhornile olnuks hea alternatiiv Dom, kuhu Olavi ja co hiljem ka edukalt tõusis, kuid olin sellel hetkel natuke liiga pettunud, et seda üritama minna. Järelejäänud kolmiku MH ürituse nurjas kahjuks halb ilm, nad ei saanud seda korralikult proovidagi.

Suvi mägedes jäi seekord siis üsna lühikeseks. Panin oma telgi virsikupuu alla ja nagu Tõnis ütles, sain valgustatud.

Juuli 1. nädal

Külmetus, trenni ei tee.

Juuni 4. nädal

E
Jalad matkavillidest paranenud. 10.5km rahulikult ilma kellata. Soe ja väga mõnus.
T
11.5 km 63min. Väga soe. Otsa 15+15+20 kükki 30 kiloga.
K
10.5km üsna tempokalt ilma kellata. Väga soe, tuuletu ja üldse mitte väga mõnus. 2 inimest pidasid vajalikuks erineval moel märkida, et ma jooksen liiga kiiresti.
L
Ca 20 km, 2h02min. Kaks tiiru Pirita terviseradadel, tõusud olid mõnusad. Telefoni aku sai tühjaks, seega täpseid andmeid kahjuks ei ole.

Juuni 3. nädal

E
Jooksmine degradeerus jalutuskäiguks
T
11.5+ km, 1:03:30. Soe, mõnus ilm. Jalad millegist (kas tõesti laupäevast?) veidi hellad.
K
8.5+ km, 46:50. Palav, jalad endiselt hellad. Pärast 3x15x30kg kükid - oluliselt lihtsam, kui eelmisel nädalal.
R
16km matk 20kg kotiga 3.5h
L
18km matk 15kg kotiga 4h

Juuni 2. nädal

E
Tavaline 10.5km, 54:30. Hommikul oli selg veel kange, joostes mingeid vaevusi ei olnud.
T
Jõusaalis natuke kerelihaste harjutusi. Lõpetuseks tuli hea mõte teha kangiga kükke. 30kg 3x15 võttis rohkem võhmale, kui arvanud oleks. Ja esimesed jooksusammud pärast seda olid vääga naljakad. Jooksin 6.3 km 37min segisongitud kultuurikilomeetril - suht kole jooks. Näitab ilmekalt, et kangitrenni oleks enne mägesid veelgi vaja.
K
Pärast eilset kangitrenni olid jalad täna ikka kangemapoolsed. Tavaline ots, 10.5km aga 58:55..
R
Natuke liiga täis kõhuga 10.5 km 54:00. Mõnus pilvine ilm, natuke tuult, paar piiska vihma - mitte liiga palav. Rajal kaks tuttavat inimest.
L
Minu tavaline 18km ots, mille kohta telefon ütles 18.15 isegi - ja tavaliselt ta valetab asju lühemaks. Seejuures ei saanud isegi tervet teed mõõdetud, sest natuke enne kodu võtsin telefoni välja ja pillasin maha. Pilt korraks kadus, aga ärkas uuesti. Ilmselt siis kuskil 18.7km ja 1:43. Minek oli 53 min, vbl tagasitulek oli tõesti niipalju kiirem. Ilm oli pilves ja tuuline, aga üllatavalt soe, isegi palav.
P
Astangul ronimas. Kohal juba mõned varased firnikad, palju sääski, ja varsti ka vihm. Paar korda saigi ronitud, siis sundis vihm põgenema..

Juuni 1. nädal

E
Lähistroopilise ilmaga mööda Tlna tänavaid venimas. Panin kella kinni, kui läbitud sai 11.5km Aega oli kulunud 1:19:20. Pärast seda tuli veel 3-4km kõndimist. Tuult ei olnud, aga soe oli.
K
Uni läks ära - esimest korda hommikul jooksmas. Tavalised 10.5km, 56:30. Ilm ka enne seitset juba päris soe, tuult polnud. Ainult rohi oli märg.
N
15.1km, 1:21:40. Kuskil 3-4 kilomeetri vahel tuli tavapärane näljatunde hetk. Olin enne võtnud paar viilakat soolaliha, seetõttu väga teravaks tunne ei läinud, aga paar kilomeetrit kulgesin autopiloodil. Hiljem oli jälle väga hea. Paraku tegin seekord jälle asfaldi tallamisega endale liiga, järgmistel päevadel andis selg tunda. Kevadel pikemaid otsi tehes seda polnud..

Mai 5. nädal

E
Jooksmas. Palav. 10.5km 57:30
K
Lasnas ronimas. Tundub, et jääb viimaseks sisetrenniks, kui ise juurde ei orgunni. Samas grupiga on hea, paneb pingutama radadel, mida niisama ei katsuks. Täna kahel rajal pusimist, alguses üsna armetult, aga hiljem juba paremini.
N
Jooksmas. Palav. Proovisin vahelduseks mugavustsoonist väljaspool joosta. 10.5km 50:00
R-L-P
Karulas tegutsemas

Mai 4. nädal

E

Alpinismitreeningute vahelduseks jälle korraks jooksma. Et asi meelde tuleks, siis aeglaselt ja ettevaatlikult. 80 min ja 12.8km. Soe, aga üllatavalt tuuline.
T
10.5km, 54:20. Soe.
K
Lasnas ronimas. Tavaline. Nukke oleks nagu juurde tekkinud.
R
Pirital jooksmas. 10.5, 56:30. Välja minnes tundus vilu, tulles soe.
L
Pirital jooksmas. 11.8, 1:05:30. Hommikul oli metsik udu, tuli oodata selle hajumist, et näeks välja jooksma minna.. 10 paiku minnes oli juba üsna tuuline ja ei mingit udu..

EMV

Matkatehnika võistlused väärivad omaette postitust. Järgmisel aastal hea reaalsuskontrolli teha.


Reede algab kohalesõidu ja ohtrate (meeste)naljadega. Lõbus.
Rajatutvustus tõi väikeseid üllatusi - olin arvanud, et situatsioonide ülesandel rippjaama ei ole ja miskipärast olin ka arvamusel, et päästetööd toimuvad puude vahel kolmnurgas, mitte ühe otsaga kõrgustes. Päästetööde  kannatanute moondumise kriteeriumid tekitasid alguses segadust, kuid olid tegelikult loogilised.
Loos läks peaaegu ideaalselt. Kuigi taktika esitamise nõudega taheti lõpupoole startijate eeliseid vähendada, ei olnud vähendamine kuigi täielik. Saime kolmandana situatsioonide ülesande ja kuuendana, viimasena, päästetööd. (Tegelikult õhtul öeldi vastupidi, pääste enne situatsioone, seetõttu panime õhtul taktika osas peamise auru just päästetrassile). Situatsioonide loos oli ka hea, sain täpselt sama ülesande, mis eelmisel aastal. Ideaalsest loosist jäi puudu ainult see, et meie kaks veidi vähem tehniliste ülesannetega kokkupuutunut sattusid kahekesi koos (minu arvates) raskemale rajale.

Päästetrassi oli võimalik läbida kahte pidi, erinevate kannatanutega. Käisime mõlemad variandid etapikaupa läbi, jälgides, kes kannatanud on ja mis järjekorras inimesed peavad liikuma. Liiga palju mänguruumi ei jäänud. "Tagurpidi" variant tundus inimeste jaotamise mõttes oluliselt parem, sai kaks rasket kannatanut (loodetavasti) üsna kiirelt alumisse jaama ära saata ja tervendada.

Laupäev.
Hommikul selgub, et järjekord on ikka pisut teistsugune. Arutame siis natuke rohkem situatsioonide taktikat, Annemail, kellele jäi A-ülesande põhiraskus, oli oma tegevus peas nagu luuletus. Eriti ei näinud, kuidas neil asi sujus, aga sain aru, et väiksemad vahendite käsitsemise probleemid ikkagi kuhjusid ja nõudsid oma aja.

Mina pidin B-ülesandes Tõnist vinnama. Alustuseks proovisin ehitada seinale lisajaama, aga olukorda hinnates tundus, et seda ei õnnestu pärast laskumisel kätte saada. Lammutasin aegamööda ära, seda enam, et sealt saadavat varustust oli vinnamisel vaja. Kasutasin köie haramiseks linti, sest haaratsi kasutamine põhiköiel on minu jaoks ikkagi päris segane teema. Reaalses olukorras eelistaks haaratsit. Sain veel kaks häda, mis oleksid pidanud olema välditavad - haarav libises, kuni tegin neli keerdu, tõmbamissling kippus karabiinide vahele kinni jääma. Oli palav, vinnasin nagu jõudsin, aga Tõnis väga kõrgele ei tõusnud. Kui aeg täis sai, oleksin peaaegu ropsima hakanud.

Enne meie päästetrassile pääsemist algas äikesetorm. Lasime suurema maru mööda, aga läksime siiski suhteliselt märja ilmaga peale. Annemai transportis esmalt minu alla. Seljasvedamise tüüpiline probleem, liiga palju raskust jäi õlgadele, vähe vahendisse. Allosas hakkasin pelgama, et surume Annemai päris kinni, hakkasin vaatama, kuidas seljast maha ronida. Õnneks jõudsime siiski jaama, misjärel rollid vahetusid. Tegin mingi suheliselt mõttetu täiendava kõrgema jaama. Tõnis ja Andres said alla suhteliselt libedalt. Köied olid juba üsna pusas, aga sain siiski varsti üle sõita. Kohuniku köie koormasin ilusti vastu maad.. Paraku kaotasin sidumise käigus ühe oma staatilistest köitest ja see tuli teistel tagasi üle tõmmata ja uuesti mulle saata. Edasisest mul selge ülevaade puudub, aga kannatanud Annemai köielepanek läks raskelt ja kaua. Sain teda tõmbama hakata, aga kaugemale, kui poolele teele ta ei jõudnud.

Rajameistri kaamerast. Päästetrassi start.

Pühapäev.
Alpinismitehnikad koosnesid väga toredast valikust trassidest, mida tuli kahes seongus võimalikult palju läbida. Eelnenud kainestavae õppetundide valguses võtsime minule ja Tõnisele suhteliselt lihtsana tunduva, kuid kõige rohkem punkte andva kannatanu ülesande. Annemai ja Andrese jaoks tundus olevat tehtav üks lihtne köietöö ülesanne mõnede tõusude ja laskumisteha. Rohkem trasse kellegile kirja panna ei julgenud. Kumbki trass ei läinud päris plaanitult. Vinnasin Tõnis jälle oma "läbiproovitud meetodil", mis töötas küll ilusti, aga nõudis kõvasti aega ja jõudu. Läks kolmveerand tundi ja midagi muud me teha enam ei jõudnud. Annemai ja Andrese ülesanne sisaldas ootamatult rippjaama, millest libedalt läbi liikuda neil ei õnnestunud.
Mõtlesime eelneval õhtul ka seda varianti, et saata speleot tegema Tõnis/Andres ja päästetööle Madis/Annemai. Kuna speleo tundus piisavalt lihtsana, jätsime selle võimaluse kõrvale.

Kokkuvõttes jäime viiendaks ehk eelviimaseks. Kuna kuues koht oli tegelikult B-rajalt üle tõstetud suhteliselt vähese kogemusega (aga tubli) sats, siis väga rõõmustada ei saa. Neljas koht oli küll väga lähedal ja tegelikult oli kogu võistlus üsna tasavägine, kus kõikide trasside võidud läksid erinevatele võistkondadele. Mulle tundus, et kahepäevase tiheda võistlusprogrammi peamine eelis oligi see, et hoolimata hindamissüsteemide vahetamisest jms õnnestus paremusjärjestus ikkagi objektiivselt välja selgitada. Kõigi võistlejate nõrgemad kohad tulid üsna halastamatult välja. Samas oli kõigil mõni toredam etapp, mis paremini õnnestus. Ja lõpuks - sai rohkem lahendada probleeme, millega liiga tihti kokku ei puutu. Maksvusele pääses pidevalt asja sees olemine. Kuigi tegime eelnevalt kuus trenni, on sellest vähe, kui peamine talvine tegevus piirdub samadest seintest lihtsalt üles-alla ronimises.

Lõpetamisel küsis rajameister, kas Karula veski on ennast ammendanud. Võistlus toimus seal vist juba neljandat aastat järjest. Olen isegi sama mõtelnud, mh ka seda, et alternatiivkoht oleks vist Lätis. Aga ei - Karula on lihtsalt väga mõnus. Natukese kavalusega saab sinna seinale joonistada veel küllalt huvitavaid trasse. Arvatavasti seda järgmiselt aastal ka tehakse.

Mai 3. nädal

Matkatehnika võistlused on kohe käes viimaste nädalate postitused suuresti alpinismist koosnevadki.

E
Alpinismitrenn, nuputamine. Jätkuvalt edeneb päris hästi.
T
Alpinismitrenn.
Astangul oli jälle väike kulupõleng, õigemini süütamine, mida ma pealt nägin. Kutsusin tuletõrje, päästekeskus palus ka politsei kutsuda. Süütajad, kari venekeelseid noorukeid, lasi muidugi õigel ajal varvast. Põleng väga kaugele ei läinud ja sündmuse ainus materjaalne kulu oli selles, et tuletõrje ja politsei pidid välja sõitma.
Vinnamisel olin kannatanuks. Selle käigus surid jalad nii ära, et ma enam midagi ei tundnud. Kui laskuma hakkasime, siis vajus mu jalg vastu seina ja väändus hüppeliigesest nii palju, et peale vaadata oli natuke paha. Annemai lasi mu kähku maha ära ja panin oma jala lompi - kui veri jälle käima hakkas, siis mingit valu ei tundud.
Trenn läks muidu hästi.
K
Kuna jalg tunda ei andnud ja viimasest jooksust on alpinismitrennide tõttu juba kaua aega möödas, siis kasutasin võimalust ja käisin jooksmas. Hea, mõõduka tuule ja soojusega ilm. Peale tööd suht tühja kõhuga minek, 3-5 km vahel tundsin jälle nälga, aga pärast 5km see tunne kadus. Väga mõnus oli joosta üldiselt, tekitas häid emotsioone. Lõpuks kokku mingi 11.5+ km ja 62min. Kaal (pärast jooksu) 74.9

Mai 2. nädal

E
Alpinismitrenn=nuputamine
T
Meditsiiniloeng Jaani juures koos grillvortsikeste ja õllega. Pärast ikkagi jooksma. 10.2km üsna ahne sammuga, pidureid eriti ei kasutanud. Jaksasin lõpuni joosta küll. Endomondo väidab, et 10.2 km ja 51:16, mina tean, et see on mu tavaline 10.4..10.5km ots.
K
Alpinismitrenn=peaasjalikult nuputamine, aga vinnamisega sai siiski naha ka märjaks
N
Jooks, mis vahepeal sai muude tegevuste tõttu katkestatud. 10km ca 100min. Ilm siiski nii soe, et higi voolas.
R
Hästi rahulik jooks, kui sedapuhku siiski ühegi katkestuseta. 10.5km 57:40. Tundub, et keha hakkab korralikult tööle alles pärast 5km - minnes oli sada häda, kõht tühi jne, tulles oli palju rõõmsam. Õues oli mõnus udu - ilm on külmemaks läinud.
P
Alpinismitrennis - nuputamine hakkab vaiksel vilja kandma

Mai 1. nädal

E-T puhkus
K
Alpinistide traditsiooniline kevadjooks Liiapeksilt Aegviiduni. Jaksasin enamvähem jooksusammul liikuda 25 km, pärast seda tuli rohkem aega käia. Jalad kippusid ka endiselt villi minema. Üldiselt siiski enesetunne palju parem, kui varasematel aastatel. Ka järgmisel päeval on täitsa inimlik tunne ja väga valusaid jalgu ei ole.
Ilm oli ilus, Suursoo laudtee oli uuenenud ja jooksmiseks palju mõnusam, kui vana variant.
Kasutasin distantsi ja aja mõõtmiseks Endomondot. Lõikab kurvides nurgad maha, aga andis pikkuseks 31.7km. Aja unustasin finišis kinni panna, oli miski 3h45min.
L
Pärast pikka jooksu oleks tegelikult võinud vbl juba neljapäeval ja kindlasti reedel uuesti lipata, aga sai alles laupäeval. Ilm on selline, et suvemõtted tulevad. Jooksu umbes 10km 1h, jalutamist umbes 6km lisaks.
P
Alpinismitreening=nuputamine

Suvi läheneb

E
Õues tundus ilm juba selline, et õhtusel ajal oli paras lühikeste pükstega jooksma minna. ca 70min jooksu, distantsi ei tea. Enne veel tunnike jõusaalis kerelihastega jändamist.
K
Lasnas. Tavaline
N
75 minutit kõikuva intensiivsusega sörki, üldiselt siiski aeglasepoolne.
L
Jälle 18 km. Seekord veidi aeglasemalt - hommikul oli käimasaamisega raskusi, reede õhtust veel unine. Lisaks ka vbl natuke soojemalt riides, kui vaja oleks olnud. Ilm pilvine, vähese tuulega ja ametlikel andmetel 4C, aga pigem vist ikka soojem. Sinna 54:17, tagasi 50:28. Kokku siis 1h44:45. Arvan, et nüüd puhkan ja jooksen uuesti alles kevadjooksul.

Jälle uus nädal..

E
Õues on soe (+9C), pilves ja tuuline. Jooksin seekord tempole eriti mõtlemata tavalise ringi. Lumi oli igalt poolt kadunud, aga paljudes kohtades olid rajad ikka veel liiga lögased. Tagasitulles oli päris tüütu vastutuul, millest minnes ei saanud aru. Üllatus oli jooksu kiirus - tegin kogu ringi 56:30ga, mis on ilmselt kiirem, kui tavaliselt ja peaaegu 8 minutit kiirem, kui reedel. Kokku 10.5km umbes. Varsti võiks pikemalt teha, alpinistide kevadjooks läheneb..
K
Lasnas ronimas. Ei midagi erilist
N
Õues alguses sajab, aga kui see lõpeb, siis ikka jooksma. Pilves, kergelt tuuline, aga mõnusalt soe ilm. Jooksen jälle nii nagu tuleb. Alguses läheb kuidagi eriti hästi autopiloodiga. Keskel annab natuke märku tühjavõitu kõht, aga kuna olud on head, teen natuke tavalisest pikema jooksu. 11.6 km ja 62:20. Tavalise 10.4 ringi aeg ka harilikust kiirem, 55:10.
Kaal on jõudnud 76.5 kiloni. Kui nii jätkata, võiks mäkke saada 70 kiloga, mis oleks igal juhul kõvasti abiks.
L
Õues on päikeseline, aga tuuline ja üsna külm ilm. Kuna eile sisaldas tööpäev alko manustamist ja täna oli aega laialt, jooksin jälle natuke rohkem, rahuliku kruiisikiirusega. Hea on see, et leidub selline täiesti mugav sörgikiirus, mida võib pikalt peatumata kerida, ilma et hingamine või pulss eriti kiireneksid. Jooksin Pirital Tuule tee pikenduseks oleva kaini ja tagasi. Päris kai otsa seekord ei trüginud, sest lanti loopivate kalameeste   tihedus oli seal väga suur. Varasemate mõõtmiste põhjal kogu ring 18km. Mõlemad otsad peaaegu sekundi pealt sama ajaga, minnes 51:16 ja tulles 51:19. Sh tulles oli kolm sunnitud peatust - ühes kohas ei saanud ekskavaatorist mööda, siis oli vaja paela siduda ja lõpuks tuli üks kivike sussi sisse. Viimastest rääkides - odavad (aga uued) tundmatuks jääva mudelinimega Adidased sobivad eelmisest variandist, North Face kergelt matkasuunitlusega ketsidest, jooksmiseks ikka väga palju paremini. Eelmisel aastal tekkisid lihasvalud peamiselt sääre esiküljele (!?), aga nüüd tunnen, et joostes jäävad kangemaks sääremarjad ja nelipealihased.
Kokku siis 18km ja 102:35

Kalev Spaga ühel pool

Plaani järgi võiks nüüd ilmad selliseks minna, et kannataks õues kuiva jalaga joosta. Täna veel lindil.

T
Rahulik sörk 8km. Käte jõuharjutused. Ujumine 1km.
K
Lasnas. Tundub, et mugavalt ronitavatest radadest on puudus :D
N
Hüpoksia test - II grupp. Hapnik kadus verest kähku, aga tuli ka kiirelt tagasi.
R
Õues jooksmas. Kuigi lumi on enamasti kadunud, on rajad väga märjad. Läheb vist veel kuu, enne kui saab seal joosta, kus tahaks. Praegu siis suuresti asfaldil. ca 10.5km väga rahulikult - 64 minutiga.

Lähme edasi..

E
Sörk 8km. Käte jõuharjutused. Ujumine 1km
T
Loengus kuulamas intervall hüpoksia suurt kasulikkust. Auk tuli pähe ja lähen proovin ilmselt.
K
Lasnas. Uued rajad, ilmselt keerulisemad kui varem. Vähemalt võõramad. Pusimist oli.
N
Loengus kuulamas Läti eurole ülemineku suurt kasulikkust. Auku pähe ei tulnud, läksin hoopis ujuma. 1km.
R
Nagu juba öeldud, jooksulint on nõme. Tänane jooksulint nõustus järjest ainult 20min kerima. Tegin siis 2 ringi ja 7km. Pärast jalgade jõudu ja 0.5km ujumist. Õnneks hakkavad õues rajad juba jää ja lumevabaks saama.
P
Pärast jalgade päeva ei saa ütelda, et sörk väga rahulik oleks, aga 8km siiski. Pärast kerelihased, venitused ja 1km ujumist. Läks üle kolme tunni, ehk et esimest korda pidin juurde maksma..

Jälle uus nädal

E
8 km mõõdukat sörki. Venitused, jalgade jõuharjutused. Mõtlesin, et lähen natuke sulistan ka sinna otsa, aga ujukad olid miskipärast ainsa asjana koju jäänud. Jätsin ujumise seekord ära.
K
Tähtsa päeva puhul 8.1 km sörki. Venitused, kerelihaste jõuharjutused. Ujuda pärast seda enam ei jaksanud..
R, L jäid muud asjad kõrvale, sest tuli teha hoopis metsatöid :D L siiski 0.5km ujumist
P Tavaline jäätoksimine Rannamõisas. Lõpuks väike jalutuskäik Tabasallu.

Uus nädal

T
6 km rahulikku sörki, venitused, jalgade jõuharjutused. 1km ujumist.
K
Lasnas. Ronimine näib tasapisi paranevat, eeskätt vist tugevamaks muutunud haarde tõttu.
N
Alpinistide kevadjooksuni olevat veel 40 päeva.
Kerelihaste harjutused, 6km sörki, mis pärast teisipäevast jalgade piinamist ei olnud enam väga lihtne, 500m ujumist.
L
6km sörki, käte harjutused, 1km ujumist
P
Rannamõisas jääd toksimas, pärast 1km ujumist.

Veel trenni

K
Lasnas. Suhteliselt hea ronimine. Keskel kollane 5c(?) väga kindlalt. Äärtest kollane 6a+ ja sinine 6a suhteliselt lootustandvad.

N
Kalevis. Jõusaal + 1km ujumist. Jooks tempoga 5min/km tundub lindil murettekitavalt raskena. Jõusaalis kerelihased tundusid eelmisest korrast juba märgatavalt paremad. Ujumine on pärast ujumisprillide ülesleidmist palju nauditavam.. 20 basseinipikkust läbida on siiski natuke tüütu..

L
Veel 5km jooksu ja 0.5 km ujumist ja natuke jõusaali otsa. Jääronimisel jäi käimata, selleks on järgmine päev..

P
Jääronimisvõistlusele jäin hiljaks, rajale ei lubatud :S Panin järgmiseks aastaks nime kirja.
Õhtul käisin selle lohutuseks veel ujumas - rahulikult solberdasin ja tegin veel 0.5km. Külm oli vaja kontidest välja saada.

Suvemõtted

P
Rannamõisas, midagi erilist polnud. Alpide plaan on idanema läinud ja paistab, et väike, aga vahva seltskond ongi koos. Mulle meeldib. Aga plaanid on ambitsioonikad ja nendega ei sobi kuidagi kehv sportlik vorm.
E
Ostsin Kalev Spa kuukaardi. Hiljutine juhuslik külastus tuletas meelde, kui hea sal trenni teha on. Viimaste nädalate valusast andmisest arvuti taga on juba nii paha olla ka, et tagumine aeg seda teha.

Täna kiire soojendus 3km lindil, siis kõhulihaste ja jalgade harjutusi. Arvasin, et jalgade tugevusega probleemi ei tohiks olla, reaalsus on aga teistsugune. Lõpuks peale 1km ujumist ja veekeskuses ligunemist. Väga mõnus. Peaks veel ujumisprillid hankima.

Üldiselt tundub, et suveks oleks vaja nii 10 kilo ringis kaalu vähemaks saada (78->70) ja tugevust ja vastupidavust kõvasti parandada. Aega on umbes-täpselt 4 kuud.

Lasnas

Kuna sellel seinal ei ole vahepeal kaks nädalat käinud, siis oli kartus, et ei tule midagi välja. Tegelikult läks väga hästi - alguses ronisin soojenduseks puhtalt ära vasakust servast kaks rada, mis kirjade järgi peaks olema 5b ja 5c. Siis paremast servast veel kaks rada, millest kumbki pole mul varem hästi õnnestuda tahtnud. 5b ja 6a. Lõpuks kõvasti pusimist ühe sinise kallal, mille raskusastet ma ei vaadanud, aga arvan, et see on ka kuuene.

Uued jooksujalatsid said ka esimest korda proovitud, tundusid igatahes väga mõnusad.
Kokkuvõttes väga mõnus trenn.

Erinevad ronimised

Pärast toilamõisa ebaõnne on asjad tegelikult vaikselt edasi veerenud. Ronimas on veidike käidud:

K 13.02 Lasna

P  17.02 Rannamõisa. Venelased teevad ilma kirkadeta ronimise võistlust. Wtf. Kukun muidugi lahti. Aga samas näen, et lihtsalt nurga taga on palju põnevamad liinid, kui põhikohas.

K 20.02 Kristiine. Esimest korda sellel seinal. No ei olnud mugav - ümberringi on igasugused trossid, torud, lambid ja talad, seinal reljeef puudub, kukkumisel tuleb arvestada pendliga. Aga sellegipoolest on Aadul õigus, kui ta ütleb, et seal on olemas kõige tähtsam, negatiiv. Lisaksin juurde veel sõrmelauad, boulderingiseina ja campus boardi. Ühesõnaga sportlikus mõttes tõsisem asi, kui Lasnas. Üritan sinna mõnikord veel minna, aga esialgu ikka peamiselt Lasnas.

P 24.02 Vabariigi aastapäeval ikka Rannamõisas. Nii head ilma ei mäletagi. Ronisin taas mõned korrad neid püstisemaid purikaid ja siis veel tavakohas ka.

Ja olgu siis 13.01 pilt ka lisatud:

Toilamõisa - päästetööd

Istusime autos ja arutasime, et sellest on möödas täpselt üks aasta ja üks päev.
Tõsiselt, mõtted olid selle juures - nagu alati Toilamõisas ja mujalgi jääl käies - et täna midagi sellist ei juhtuks. Aga juhtus siiski.

Kohal oli 5 inimest Tallinnast ja 7 Tartust. Panime üles neli ronimisköit Toilamõisa seinale, suhteliselt ühtlaste vahedega. Tahtsime ka ühte kosele panna, aga ojast ei õnnestunud jääd välja kaevata, seega jätsime selle ära.

Jää oli sooja ilma tõttu (+1C) hea pehme.

Olime saanud kõik umbes kaks-kolm ringi ronitud, kui juhtus õnnetus - ühe keskmise raja lõpust pääses ronija kirkalöögist hetkega lahti kolm suurt lahmakat. Ronija hüüatus tuli kohe - pigem isegi enne jää murdumist, sest üles vaadates nägin tükke alles seinast eraldumas. Mina seisin kõige äärmises vasakpoolses servas ja kuigi ma ei olnud väga kaugel, olin siiski ohutsoonist väljas. Allolijatel oli umbes sekund-paar reageerimiseks. Kadri, kes oli ilmselt kõige ohtlikumas kohas, pöördus vasakule (minu suunas) ja jõudis joosta kaks kolm sammu. Siis tabas üks seinalt põrke saanud lahmakatest teda selga. Nägin valugrimassi, ühtegi häält ei teinud. Kadri langes nagu niidetuna nõlval paar meetrit madalamale, tegemata piuksugi, ka kohe pärast kukkumist mitte. Jäätükk oli päris suur - vast max. mõõtudega 40x40x20cm ja alustas oma teed ca 20m kõrguselt.

Kaire tegi tükist foto (varasem Lauri pilt oli teisest tükist):

Rahvas tormas ligi, õnneks oli kannatanu siiski kontaktne, ettevaatlikult proovides õnnestus käsi jalgu liigutada ja kehvast asendist välja tulla. Mul oli telefon käepärast, küsisin, kas kutsuda kiirabi. Esimese hooga kannatanu ise seda ei tahtnud ja ülejäänute hulgas kindlat arvamust ei olnud. Siiski selgus minuti paari jooksul, et üks jalg/külg olid väga valusad.
Kuna see kokkupõrke löök pidi olema väga tugev, pidasin paremaks ikkagi helistada 112 - tegin seda kell 13:10, ilmselt umbes 5min peale õnnetust. Selgitasin häirekeskusele, et vajame valuvaigistit ja jäika kanderaami, ning seda, kuidas meid leida.
Kõne ajal tuli Kadri teiste najale toetudes, aga siiski omal jalal natuke tasasemale platsile, kus me saime ta panna teki peale ja jopedega katta.

Meil oli seinal tõusuks ja laskumiseks kaks fikseeritud köit. Alustasime Arviga üks ühest, teine teisest köiest tõusu. Leppisime kokku, et Arvi jääb plokki ehitama, mina lähen päästjatele vastu. Võtsin šumaaritamisel seljakoti selga, sest seal sees oli slinge ja karabiine, mis ploki jaoks vajalikud. Ühtegi rullikut meil ei olnud. Muu koorma tõttu oli koti kaasavõtmine siiski viga, tõusin oma köiel liiga kaua.

Üle põllu joostes nägin, kuidas päästjate auto mööda sõitis. Vehkisin ja lootsin, et nad märkavad meie autosid, aga panid edasi. Õnneks tuli kohe pärast päästjaid kiirabi, nendele olin juba nii lähedal, et vehkisin nad seisma. Kiirabibrigaad ei ilmutanud erilist valmidust midagi ilma päästjateta teha. Rääkisin neilt välja valuvaigisti, kanderaami nad mingil põhjusel ei nõustunud andma. Siis helistati mulle uuesti päästeametist, kell oli 13:35. Seletasin uuesti päästjatele, kuidas meid leida ja jooksin üle põllu tagasi.

Sündmuskohal oli jälle natuke segadust - all valuvaigistit ei soovitud. Seadsime siis Arviga plokki võimalikult probleemivabadesse oludesse üles (muutsime natuke algset asukohta), alt šumaaritas üles veel kolm meest (kellest üks läks kohe päästjaid juhatama). Panime valmis julgestusköisi. Plokk oli tavaline lihtne 3:1 Z. Arvestasime, et meil on igal juhul jõudu kaks inimest üles tõmmata.

Päästjad saabusid üsna ruttu. Alguses oli segadust, kas nad panevad üles oma ploki või mitte. Nemad ei saanud kohe aru, et meil on plokk juba valmis, mina ei saanud kohe aru, kui hea/halb alternatiiv neil kotist võtta oleks. Igatahes nad oma plokki väga peale ei surunud ja mina seda ei näinudki, Arvi hiljem ütles, et olevat olnud mingi 20kilone rauast rullikute kobakas.

Saatsime alla päästjate kanderaami. Kadri raamile panemisel ilmnes ikkagi valuvaigisti vajadus. Sõitsin alla ja Madis S. süstis Kadrile valuvaigisti reide. Kannikat ei saanud välja keerata ja pükstest pidime ka lihtsalt läbi torkama.

Sortisin all veel julgestusköite otsad, vinnamisköie ja ühe fikseeritud abiköie ära ja kobisin üles tagasi. Allolijad said kanderaami väga kiiresti valmis ja olid vinnamiseks valmis samal ajal, kui mina uuesti üle serva jõudsin. Madis S. läks saatjana kaasa, Arvi kamandas päästjaid (äkki kokku 5 meest) ploki juures, Gen ja Jürgen julgestasid, mina kõõlusin serva peal ja üritasin all ja üleval olijate koostööd koordineerida. Kogu tegevust jäädvustas päästjate pealik telefoniga.

Kuna mehi oli palju ja suuremaid hõõrdumisi köie ja puude/maapinna vms vahel oli õnnestunud vältida, siis õnneks kujunes sellest vinnamiseosast üks libedamaid etappe. Madis manööverdas osavalt suuremate nukkide vahelt läbi. Üle karniisi serva saamine võttis ikkagi natuke aega. Panime lõpuks ühe täiendava köieotsa ka kanderaami peaosa külge ja aitasime ülevalt kolme mehega raami üle serva upitada. Õnneks sujus seegi paari minutiga.

Üle serva jõudnuna panime kanderaami päästjate suurele kelgule ja vedasime selle üle põllu kiirabiautoni. Alar sai õnneks juba siis tugiköiel tõusma hakata, kui raami vinnati. Seega jõudis ta meile põllul järgi ja sai hiljem ilusti kiirabiga kaasa.
Teel rääkis üks päästjatest, et nemad küll õpivad sellisteks olukordadeks, aga kuna reaalselt pole vaja olnud, siis ei olnud kindel, kuidas neil ploki tegemine sujunud oleks. Küsisin, kas aastatagust juhtumit mäletavad, ütles, et tookord oli teine brigaad.

Autode juures harutasime Kadrit ja raami ühendava köie lahti ja kell 15:02 läksid kiirabiauto uksed kinni, Alari ja Kadriga seespool. Kuuldavasti tehti autos veel teine valuvaigistav süst. Kokku läks ca kaks tundi õnnetusest kiirabiautosse jõudmiseni.

Läksime tagasi, korjasime kola kokku (kangesti tundus nii minule kui Merilile, et mõned karabiinid olid ürituse jooksul jalga lasknud, aga ju nad siis kuskilt välja tulevad). Sõitsime haiglasse järgi, sest nii Alari kui Kadri dokumendid ja telefonid olid nende autosse jäänud. Õnneks olid olemas Alari auto võtmed.

Haiglas istusime ja ootasime röntgeni ja magnettomograafi tulemusi. Nägime Kadrit ka, ta tundus siiski üsna pahas seisus olevat pärast seda pauku.  Kuulsime, et röntgen näitas ainult ühte väiksemat mõra reieluus. Tallinna rahvaga läksime varsti kodupoole. Hiljem kuulsime, et mõrasid on luudes siiski veelgi. Arvestades asjaolusid, siis mõradega piirdumine on vist pigem õnnelik õnnetus.


-------------------------------

Kui nüüd mõtelda, et mida siit õppida, siis minul on sellised arvamused:

Toilamõisas peavad julgestajad ja niisama ringipatseerijad *pidevalt* jälgima ülevalpool toimuvat. Peaaegu sama suured jäätükid kukkusid ka eelmisel korral, kuid tookord inimestest napilt mööda.

Köite vahed peavad päris suured olema, et vältida julgestajate mitmelt poolt pommitamist. Seekord sellega otseselt probleemi ei olnud.

Inimeste arv - 12 kipub vist liiga suureks minema, liiga palju all niisama olijaid.
Samas tähendas suur hulk inimesi, kes kohe teadsid, mida teha (plokki, süsti, kanderaami, julgestamist, kanderaami saatmist), et kõik enamvähem sujus. Tuleb taas tänada Jaani päästetööde võistlusi.

Ilmaolud - jää oli liiga rabe.
------------------------------

Pean seda postitust ilmselt veel täiendama, küsima teiste kohalolnute arvamusi.

------------------------------

Lauri:

Omaltpoolt paar "lessons learned":

1. Kuna tegu riske kätkeva alaga, siis eelnevalt toimumiskoha orientiir päästeameti juhatamise tarbeks, millest pole võimalik teisiti aru saada.

2. Peab olema kaasas (tegevuskohas) elementaarne esmaabi paun. Meil puudus termokile ja Kadril hakkas lõpuks külm. Esmaabi pakis peab olema kaelalahas. Uutel auto med.paunades seda pole. 

3. Triaaži põhitõdede eiramine. Toimus löök raske esemega, mille tagajärjel toimus kukkumine. Löök eeldab põrutust (pea), kukkumine luumurde ka. kael ja selgroog. Seni kuni pole kinnitatud teisiti, peab kannatanuga käituma kui potensiaalse põrutuse ja selgroovigastuse saanud inimesega.

4. Piisav arv kohalolijaid päästetööde oskustega/ arv teostamiseks

Rannamõisas

Rannamõisas olid pühapäevaks jääolud üllatavalt heaks muutunud. Savi oli jää alt väga vähe näha. Ühe liini sain teha päris järsu jää kohale nii, et jaam oli suuremalt jaolt puuridest tehtud.

Köisi oli üllatavalt palju - 9. Tahtsin kõiki liine ronida, kuid üks köis koristati enne ära. Kuna kohal oli palju edevat varustust, sai ka puuridega ronimist proovitud. Jää oli piisavalt plastiline ja pehme, seega probleeme polnud.

Tegevus: ronimine
Kestus: 4h?

Väos

Kui kõvemad tegelased on seekord Toilamõisas, siis meie seltskond käis hoopis Väos.
Ilm oli juba kevadehõnguline, nulliringis. Hiljem hakkas siiski ka lund sadama.
Köitega väga hõisata ei olnud, panime ühe ülaltjulgestusjaama ja teise dünaamilisega olime sunnitud altjulgestust tegema :D
Jää oli hea. Tükke küll kukkus, aga suhteliselt pehme. Sellistes oludes oli puuridega ronimine rõõm.

Tegevus: Ronimine
Kestus: 4h?

Lasnas

Väikese tõbisuse ja muude põhjuste tõttu jäi seekord nädalavahetusel jääl käimata. Plaanide kohaselt tehakse see nüüd järgnevatel nv kuhjaga tasa.

Aga kolmapäeval ikka Lasnas. Nüüd juba tervena, aga mis väga veider - puhtalt ei suutnud neid asju enam ronida, mis eelmine kord vigadeta õnnestusid. Väga, väga veider. Rein arvas, et ei ole piisavalt taastunud, aga pingutust ju pole olnud..
Näis, mis järgmine kord saab.

Tegevus: Ronimine
Kestus: 2h

Lasna

Kolmapäeval tegin seda, mida ma üks kord varemgi olen teinud - läksin natuke haigena ronima. Jooksin soojaks, panin fliisi selga ja venitasin rahulikult ja palju. Siis ronisin. Hästi ronisin - keskmise kollase esimest korda puhtalt, äärest ühe rohelise 5c ka puhtalt. 5b sinine miskipärast ebaõnnestus ja 5c kollane ka.

Pärast pikalt saunas ja väga hea oli. Nohu vastu pidin järgmisel hommikul ikkagi sudafedi ostma.

Tegevus: Ronimine
Kestus: 2h

Rannamõisa

Teist nädalat järjest mõlemad nv päevad ronimas. Ausalt öeldes läheb paljuks - väsitab.
Täna Rannamõisas tavaline toksimine. Ilm palju soojem, kui eile Toilamõisas, aga meretuul muutis ilma ikkagi kohati ebameeldivaks. Vast huvitavamad aspektid olid mõnede vahepeal kadunud olnud nägude nägemine ja see, et Meelis proovis minu kasse ja seepeale enda omasid enam jalga ei tahtnud panna. Lõpupoole jalutas üks telenägu ka mööda ja sattus asjast vaimustusse. Varsti teleeetrisse?

Tegevus: ronimine
Kestus: 4h

Toilamõisa

Laupäeval taas suurema seltskonnaga (8) Toilamõisas.

Panime seekord neli trassi - aga õigete valikute tegemisega oli probleeme, ega sinna neid nii lihtne mahutada ei olegi, arvestades üleval olevat karniisi ja vajalikku turvaala, et kellelegi jääd või kive pähe ei kukuks. Üks rada saigi seetõttu huvitavam, et jaama alt ei olnud võimalik lõpuni ronida, tuli minna paar meetrit pendlisse. Kuna ka jaam ise asus juba ronja jaoks seljataga, siis sinna kukkumine tähendas mõnusat lendu ja ilusat merevaadet. Lisaks koosnes raja ülaosa enamasti rippuvatest purikatest, mis altvaates olid päris koledad. Ehk et närvikõdi omajagu.
Jaamade panemisel leidsin üles 26. detsembril kaotatud Sveni slingi. Vahepeal siis keegi käinud ei ole. Küll aga on mul nüüd dilemma - kas kolm nädalat õues vedelenud sling on kasutuskõlblik v mitte?

Saabusime seekord varem, kell 12 juba ronisime. Päeva pikenemise tõttu oli äraminek hiljem, aga kuna oli mitmeid üsna algajaid, siis kogu selle rahva seinast üles saamine oli lõpuks päris vaevarikas (ca 1.5h)
Ronimise mõttes jäi skoor pigem väiksemapoolseks - vast pool tosinat korda. Oli väga külm (alguses -24C) ja jää oli kohati habras, enamasti ka kõva. Meelise uued teravad kirkad põrkasid liini esimesel ronimisel mitu korda lihtsalt seinalt tagasi.

Sassi on läinud, mitu korda sel hooajal juba jääl oldud.

Tegevus: ronimine
Kestus: 3.5h

Lasnas

Pärast nv ronimismaratoni tuli kolmapäeval üllatusena, et randmed on valusad - ühtegi muud sümptomit ei olnud, aga kui kolmapäeval uuesti seinale sain, siis tundsid, et käed eriti koormust ei kanna. Seetõttu väga midagi pushima ei hakanud, kuid ronimisel iseenesest suurt miskit viga ei olnud. Tegelikult on isegi huvitav, et olen raskem kui kunagi varem (80 kilo), aga ronin praegu ilmselt oma parimate aegade tasemel.

Kuna ka teistel kodanikel oli vaja haavu lakkuda, tegelesime hiljem rohkem köietööga.


Üks Holmesi leitud reklaamvideo väärib ka blogi huvitavaks muutmiseks väljatoomist.

Tegevus: ronimine
Kestus: 2h

Rannamõisa

Kohe pärast väsitavat kaljuronimispäeva tuli ikkagi Rannamõisat ka tänavu esimest korda külastada. Rõõmus seltskond ja tuttavad näod, lisaks mõnus ilm. Ronida sai palju. Eelmine päev väga mujal tunda ei andnud, kui hellaksmuutunud käenaha näol. Jääd oli, kuigi võiks rohkem olla. Mõnedel kodanikel oli kaasas ilusaid uusi kirkasid, mida oli siis hea mõnuga jäässe raiuda. Enda kirkadel avastasin väikese poldiloksu, mille parandamiseks mul alati kuuskantvõti käepärast on. Hea soovitusena anti nõu otsida keermeliimi ja seda sinna vahele panna. Peab uurima.

Ronimise kohta midagi märkimisväärset öelda ei ole, kui et seda sai palju ja mõned korrad ka seljakotiga, parema trenni mõttes. Kuna kohalejõudmine oli meil hiline, siis olime ka kohal kauem. Tuli ettepanek külastada uuel nädalal jällegi Toilamõisat, ja sellest võttis indu päris suur hulk rahvast. Seetõttu tuli Jaanilt ka üks staatiline ja üks dünaamiline köis lisaks laenutada.

Arvestuste kohaselt vist kuues kord jääl sel talvel.

Kiipeilyareena

Mõnede kodanike õhutusel kiirtrett Helsinkisse, väidetavalt Põhjamaade suurimasse ronimissaali, mis asub suhteliselt kesklinnas, Salmisaaris. Ilmselt endine mingit sorti energiatootmishoone, kus kõrgust jagub, on ümber profileeritud kohalikuks tervisekeskuseks, kus ruumi ka korralikule ronimishallile - see ulatub keldrist katuseni. Esmapilk avanes kuskilt esimeselt või teiselt korruselt, kust seinad ja ronijad olid klaasi taga näha nagu kalad akvaariumis. Üsna vinge. Sisseminnes oli esimene emotsioon, kui väike see koht nö-pindalalt on. mitte rohkem, kui 20x20m ruumis paiknesid ümberringi seinad ja keskel oli veel üks ca 20m kõrgune saar, kus olid samuti rajad. Seinaäärsed rajad olid enamasti max 20m, aga enamasti lühemadki. Olulise erandina oli otsaseina kasutatud kogu pikkuses ja seal kõrgus 29m sein... vot see oli vinge.  Veel oli tähelepanuväärne see, et kui enamus seinu olid madalamad, siis see tuli sellest, et poole peal olid rõdud, kust läksid omakorda edasi teised seinad - ronimisseinad üksteise otsas! Lisak oli poole kõrguse pealt pääs veel eraldi saali, kus oli veel natuke seinu ja boulderingi... ja siis oli veel üks korrus, kus oli veel seinu. Kolmekorruseline ronimissaal!

Alguses tuli näidata julgestusoskus kähku ette, siis võis vabalt ringi tõmmata. Enamus suuremaid seinu olid ainult altjulgestamise jaoks. Selleks peab olema kaasas oma köis või tuleb kohapealt 5 euriku eest laenutada. Kuna mul endal on ainult 50m köis, siis seda ma kaasa ei võtnud.

Ronisime alguses lihtsamaid radu ülatljulgestuses, siis natuke keerulisemaid, siis boulderingi..ja siis oli tunne, et ega vist nendele kõrgetele altjulgestusseintele väga asja ei olegi. Kulutasime väga rahulikus tempos ronimisega 5 tundi ja kahepeale 3l jooki. Käed ja käte nahk olid läbi, sest üldiselt olid seinad abrasiivsed - kui kuskile nahk vastu läks, siis sealt ta kiiresti ka kulus.

Kokkuvõttes väga kõva andmine ja kahju, et Eestis midagi sellist ei ole. Nagu Islandiski, on üldine joon selge - selliseid asju saab teha mingitele vanadele tehasehoonetele uue elu andmisega, mis ilmselt sünnib koostöös KOViga.

Tegevus: ronimine
Kestus: 5h

Jooksmas

Täna oli selline tunne, et oleks vaja natuke joosta. Õues oli küll natuke jäisevõitu, aga tegin oma tavalise jooksuotsa ära. Kuna teleon suri külma käes ära, siis aega ei tea. Aga aeglane see igatahes oli.

Tegevus: jooks
Distants: 10+km

Ronimas

Teivashüppevõistluse tõttu (mille Mikk Pahapill võitis), algas trenn seekord kolmapäeval kell 1900. Teistkordselt uutel radadel. Terve hulk radasid, mis annavad palju lootust, aga kohe täispikkuses ei õnnestu. Puudu jääb vastupidavusest ja siis loogiliselt vist ka ökonoomsusest.