P 14.05
Miskipärast on läinud nii, et treeningpäevikust on saanud eelkõige võistluspäevik. Osalt sellepärast, et treeninguid on vähe, teisalt sellepärast, et need ei ajenda eriti midagi kirja panema, isegi orienteerumispäevakud mitte. Isiklikuks tarbeks jääb märge Polarist maha, nii et polegi nagu vajadust..
Aga Riia poolmaraton: juba enne starti (08:30) oli soe, kannatas särgi väel olla. Panin seetõttu nokamütsi pähe. Kuna start oli maratoniga koos, siis oli üsna tihe. Oma jooksu sai hakata tegema alles umbes kolmanda kilomeetri keskel, siis sain ka lõpuks mööda 1:45 tempomeistrist, kes kogu aeg oli olnud max 50 meetri kaugusel. Vanšu silla tõus tuli mul aeglasemalt kui enamikul jooksjatel ja kuskil 6-7. kilomeetril hakkasin tundma esimisesi väsimusemärke. Õnneks tulid väikeste vahedega kaks joogipunkti ja uuesti üle silla tulles, kui pool jooksu läbi sai, oli tunne hea. 10km vaheag 48 minutit ja kuna sealt oli allamäge minek, siis poolel maal olin 50 minutiga. Kuni 14km oli hea jooks, linna vahel ja mõnusal rajal. Siis keeras pikale edasi-tagasi otsale Daugava kaldal, kus päike säras ja asfalt sulatas. Arusaamatul põhjusel polnud 10 ja 15km vahel joogipunkte. Hea oli siiski see, et psühholoogiliselt oluline tagasipöördepunkt ei olnud liiga kaugel ja selle nimel sai siis pingutatud. Viimaste kilomeetrite ajad kippusid küll üle 5 minuti kohati, aga kokku tuli enam-vähem viisakas aeg 1:42:35.
Miskipärast on läinud nii, et treeningpäevikust on saanud eelkõige võistluspäevik. Osalt sellepärast, et treeninguid on vähe, teisalt sellepärast, et need ei ajenda eriti midagi kirja panema, isegi orienteerumispäevakud mitte. Isiklikuks tarbeks jääb märge Polarist maha, nii et polegi nagu vajadust..
Aga Riia poolmaraton: juba enne starti (08:30) oli soe, kannatas särgi väel olla. Panin seetõttu nokamütsi pähe. Kuna start oli maratoniga koos, siis oli üsna tihe. Oma jooksu sai hakata tegema alles umbes kolmanda kilomeetri keskel, siis sain ka lõpuks mööda 1:45 tempomeistrist, kes kogu aeg oli olnud max 50 meetri kaugusel. Vanšu silla tõus tuli mul aeglasemalt kui enamikul jooksjatel ja kuskil 6-7. kilomeetril hakkasin tundma esimisesi väsimusemärke. Õnneks tulid väikeste vahedega kaks joogipunkti ja uuesti üle silla tulles, kui pool jooksu läbi sai, oli tunne hea. 10km vaheag 48 minutit ja kuna sealt oli allamäge minek, siis poolel maal olin 50 minutiga. Kuni 14km oli hea jooks, linna vahel ja mõnusal rajal. Siis keeras pikale edasi-tagasi otsale Daugava kaldal, kus päike säras ja asfalt sulatas. Arusaamatul põhjusel polnud 10 ja 15km vahel joogipunkte. Hea oli siiski see, et psühholoogiliselt oluline tagasipöördepunkt ei olnud liiga kaugel ja selle nimel sai siis pingutatud. Viimaste kilomeetrite ajad kippusid küll üle 5 minuti kohati, aga kokku tuli enam-vähem viisakas aeg 1:42:35.
