Teeme siis üsna hästi õnnestunud jooksust väikese kokkuvõtte.
Eelmisel päeval võtan korteris jätkuvalt põrandat üles, löön sõraga pöidla natuke katki ja sööma jõuan pms õhtul. See-eest söön teadlikult, pastat.
Hommikul magan kaua, söön krõbuskeid ja banaani. Kontrollreid õue näitab, et on tuuline ja jahedapoolne. Otsustan särgi asemel panna ohtrate õhutusavadega dressi. Muud riietuse detailid on ammu selged. Ketsipaelad teibin kinni. Taktikaline plaan on juua igas joogipunktis, süüa ära üks kaasavõetud geel tagasiteel Pirita sillal ja enne silda proovida tagasi hoida. Aega loodan alla 2h.
Stardialasse jõuan 10 min enne, räägin tuttavaga juttu ja venitan. Meeldiva üllatusena lastakse kõik stardigrupid vahetult enne algust kokku, nii et stardijooneni jõuan ainult 6 sekundiga. Ahsoo, number on mul hirmuäratavalt väike ja sellele on lausa nimi peale trükitud... Ilmselt 10 km jooksudes pingutamise ja varase registreerimise tulemus.
Start! Jooksen võimalikult lõdvalt ja kergelt, aga loomulikult ei suuda kohe alguses passida. Esimene km tähis tekitab segadust - 5min?? Kui isegi alguse km nii aeglaselt tuleb, läheb raskeks.. Teise km posti juures saan sotti - olin vaadanud vale märki, esimesed 2km 8:30-ga. Hmm, peaks hoopis aeglasemalt võtma. Pirita teel venib grupp pikemaks, pidevalt on vahe just minu koha pealt. On tunne, et enamus rahvast jookseb vist eest ära.. Pirita teel jookseb mööda Kalle Kiiranen, noh, teda ei ole mõtet taga ajada.
Pirita sillani kulgeb kõik enamvähem hästi. Päike paistab ja hakkab soe/palav. On selge, et dress on liiast ja oleks ikka särgiga pidanud tulema. Tean varasematest jooksudest, et stardis peabki natuke külm olema, siis on kõik õige. Pelgasin liigselt Pirita tee tuult. Sillal saadud spordijook ergutab ja sunnin end rahulikult võtma. Kell näitab, et jooks kulgeb 1:40 tempos. Tundub, et jaksan selles tempos kaua joosta, aga see tunne on kindlalt petlik. Tagasipööre (9+km) on endiselt 1:40 tempos. Uuesti sillal (12.5 km) söön ära Enduro geeli ja kulistan vett peale. Esimest korda käin, selleks et saaks normaalselt vett juua. Aega on läinud 1:01, 1:40 tempo hakkab raugema.
Tagasitee Pirital on väga tuttav, ometi on see päris raske. Hakkan kilomeetriposte ja järgmist joogipunkti ootama. Üsna palav on ning esimest korda on tunda, et lihased vist saavad mingit koormust. Russalka juures joon jälle kõndides, et piisavat kogust saada. Seda käimist on juba ka vaja.. Kalkuleerin, et aeg peaks üsna kindlasti alla 1:50 jääma.
Järgmise joogipunktini Mere puiesteel läheb lihtsamini, linn on vaheldusrikkam kui rannapromenaad. Üllatavalt tuleb selg ees palju jooksjaid vastu. Kui enne olid need peamiselt maratoonarid, siis nüüd ilmselt 21 km sellid. Juues käin jälle ja siis panen viimasele kolmele kilomeetrile minema. Munakivitee on ebameeldiv ja Toompea alune park ei taha kuidagi ära lõppeda. Kalkuleerin pidevalt lõpuaega. Lõpuks ronin siiski Kaarli kiriku juures üle mäe ja tean, et nüüd on see läbi. Raja äärest hüüab keegi minu nime ja ergutab, aitäh. Kes see oli, ei saanud aru. Allamäge läheb alati kiirelt ja vabadussamba ees tuleb päris kiiresti joosta - keegi proovib mööda pressida ja kell näitab, et tuleb alla 1:47 aeg.
Finišis mitu tuttavat tegelast, kes heade aegadega poolmaratonilt ja maratonilt saabunud. Jalutan pakihoidu ja koju ära, rohkem midagi teha ei ole. Läks
hästi!
Ahsoo, suhtkoht nullist alustades kulus kolme kuu jooksul ca 80 jooksutundi ja 360km. Arenguruumi jääb siit veel vääga palju..
