Treeningprotsessi ei ole, seega ei ole ka postitusi. Võistlusi on siiski olnud, viimase tulemused avaldati just ja kirjutaks sellest paar märget maha, et pärast oleks hea võtta.
Öised päästetööd:
Osalejate kokkusaamine oli keeruline, aga lõpuks oli väga tugev tiim. Trenniaegadega oli samuti raske, aga lõpuks tegime rohkem trenne, kui tavaliselt. Treeningprotsessi ainus probleem oli see, et kannatanu kaotas esimesel allalaskmisel olulise osa oma kehakaalust - kolmest liivakotist jäi alla ainult 1. Nagu ikka, jäi enamusel käimata nii pikk kui lühike ring. Lia vist oli ainuke tubli, kes ühel õhtul pika ringi maha jalutas.
Lermo sõjaplaan oli selline:
Osades: Lia, Madis, Sven, Kaido, Lermo
Episoodides: Valge Köis 50m (VK50), Valge Köis 38m (VK38), Kollane Köis
1. vaatus: Start on laagris, mere kaldal.
* Kassid jalas, VK38 on kotis ja jääbki sinna.
2. vaatus: Tõus kannatanuga (80-90 kg liivakott) kanderaamil keskmise raskusega (17m 45°) külmunud rusunõlva.
* Lia ja Madis ronivad üles ja viivad VK50 otsa kaasa, teine ots on kinnitatud kannanatanu külge, soovitavalt mitte keskele, vaid ette otsa!!.
* Üleval seevad sobiva puu külge jaama ja panevad köie läbi jaamakarabiini.
* Sven, Lermo ja Kaido tassivad raami nõlvast ülesse, Lia ja Madis tõmbavad köiest.
* Ülsesse jõudes tassijad lõõtsutavad, jaam võetakse maha, köis topitakse kotti ja kes tahab, võtab kassid jalast.
3. vaatus: Kannatanuga kanderaami transportimine 1400m.
* Tassime kahekaupa või neljakesi, oleneb kuidas merel rada sees on. Teed mööda on neljakesi lihtsam minna.
* Lia käib ees, otsib rada ja näitab valgust.
4. vaatus: EDRT/USAR (Eesti Päästeteenistuse) meditsiini etapp.
* Osad otsustame koha peal.
5 vaatus: Kannatanuga tõus mööda jääseina (17m 80-60°). Selleks tõuseb esimene grupiliige mööda vertikaalset kohtuniku tugiköit, julgestades ennast haarava sõlmega. Luuakse puu külge jaam (I jaam). Teised liikmed tõusvad, kasutades võistlejate endi tugiköit või ronides ülemise julgestusega. Kannatanu kanderaamiga tõstetakse saatjaga, kasutades liitplokiga (polispastiga).
* Lermo ronib väikese kirka ja haaravaga mööda kohtunike köit ülesse, kaasas Kollase Köie keskkoht ja Valge Köis (50) libisevalt.
* Ülesse jõudes teeb jaama, kuhu kinnitab sõlmega Valge Köie ja paneb ennast enesejulgestusse. Peale seda teeb teise jaama, kuha paneb jooksma Kollase Köie.
* Lia tõuseb mööda Valget Köit sumaariga, Lermo teeb samal ajal kolmanda jaama julgestuseks, 2 karabiini ja shelliga. Seejärel kinnitab julgestusliini kaldapoolse otsa, teeb kinnituse ligidale vahemehe sõlme ja liigub kaldast eemale, kuhu kinnitab julgestusliini teise otsa.
* Lia paneb ennast ülesse jõudes enesejulgstusse liinile või esimesse jaama ja hakkabKaidot Kollase Köiega läbi julgestusjaama ülesse julgestama, kinnitus ronijale köie keskkohast. Lermo teeb samal ajal vintsimiseks jaama šumaari ja rulliga ning paneb Valge Köie vabale osale haarava koos rullikuga.
* Madis ronib ülesse, olles julgestatud Kollase Köie lõpust. Samal ajal teevad Lermo ja Kaido kalda servale kõrgemale tugijaama koos rullikuga ning puhivad Kollase Köie ühe poole vihti ja viskavad alla Svenile. Kui Madis on üleval, vabastatakse Valge Köis esimesest jaamast, võetakse sõlm väja ja pannakse läbi tugijaama - tõstesüsteem on valmis. Samal ajal puhitakse Kollase Köie teine pool ja visatakse alla Svenile, kes kinnitav tõsteköie ja mõlemad julgestusotsad. Lia paneb Kollase Köie kahekordselt läbi julgestusjaama shelli.
* Pingutame muskleid.
* Kui raam on kaldaäärel, aitab Madis Svenil raamiüle serva tõsta ja paneb kannatanu julgestusliinile. Kaido ja Lermo vabastavad tõstejaama ja plokisüsteemi. Kaido puhib Valge Köie kokku ja kui on lubatud eraldi liikuda, läheb laskumisjaama ette valmistama. Madis ja Lermo lähevad kanderaamiga järele, Sven ja Lia panevad ennast liinile VAHEMEHE sõlme julgestusse, võtavad jaamad maha, lasevad julgestusliini kaldapoolse otsa lahti, võtavad kola kaasa, kaldast eemale, liin maha ja liiguvad laskumisjaama.
5. vaatus: Kui kogu grupp kanatanuga on üleval, siis organiseeritakse laskumine.
Kanderaamiga kannatanu laskumiseks organiseeritakse ülesõit. Selleks kasutatakse puu külge tehtud jaama (II jaam) ja merel põhiköie jupist tehtud jaama (III jaam). Merel jaama peab olema vähemalt kolmest punktist ja tegemiseks võib kasutada kirkat, labidat, seljakotti ja jääpuure. Ülesõidu pikkus on umbes 40 m.
Grupiliikmed laskuvad ülaltjulgestusega ronides või kasutades tugiköit. Viimane laskub topelt köiega.
* Kaidol on Valge Köis sobivasse kohta kinnitatud, sõlm otsa tehtud ja ots alla visatud.
* Tehakse teine jaam julgestuseks ja lastakse Madis alla. Seejärel tõmmatakse köis uuesti sisse ja lastakse Lia alla. Olenevalt laskumiskohast jääb ülesse 2 või 3 inimest. Lia ja Madis hakkavad laskumisköiele puuridest pingutusjaama tegema (puurid on kogu aeg Lia kotis).
* Olenevalt laskumiskohast ja vajadusest tehakse üleval julgestuse pikendused, et ulataks kannantanut üle kaldaääre tõstma.
* Kui köis pingul tõstavad 2 raami köiele ja kolmas julgestab. Niipea, kui raam on alla jõudnud, vabastab Madis Valge Köie alumise otsa ja see on laskumiseks vaba. Üleval paneb Kaido Kollase Köie üleval oleva ots ümber puu ja julgestab Sveni alla. Samal ajal võtab lermo alloleva Kollase Köie otsa sisse ja kinnitab endale vaba otsa julgestuseks. Kui Sven on all, laskub Lermo. Alla jõudes sõlmib Kollase Köie otsad kokku, Kaido laseb Valge Köie ülevalt lahti, viskab otsa alla ja laskub topelt Kollasel Köiel. Samal ajal on all jaam maha võetud, kola kottides ja kassid alt võetud. Esimesed on (jällegi juhul, kui ei pea käest kinni liikuma) läinud juba 7 km rännakule.
* Kaido tõmbab alla jõudes Kollase Köie maha, pakib kotti ja liigub ülejäänutele järele.
6. vaatus: Edasi liigub grupp mööda kerget rada (lumine mererand) umbes 3km. Siis tuleb trepitõus paekaldale ja liikumine tagasi laskumiskohta.
* Lermol on kops kurgust väljas ja muud mõõdukale regulaarsele spordiharrastusele viitavad sümptomid, aga millalgi jõuab.
7. vaatus: Organiseeritakse jaam (IV jaam) kannatanu (loositakse stardis) laskumine saatjaga. Laskumine toimub topeltköiega ja kahekordse karabiinpiduriga (7MB PDF-fail). Piduril võib kasutada haamrivart ja kaljunaela. Ülejäänud grupiliikmed laskuvad ülaltjulgestusega kasutades tugiköit. Viimane laskub topeltköiega. Finish.
* Laskumiskohta jõudes tehakse üks jaam, kuhu kinnitatakse Valge Köis laskumiseks. Teise jaama tehakse karabiinpidur. Kandja ja kantav on juba ennast slingidega ühendanud ja nad lastaske Kollase Köiega alla. Neile seotakse külge ka Valge Köis, et ei oleks vaja seda visata.
* Alla jõudes tõmmatakse Kollase Köie mõlemad otsad ülesse, ja Kaido julgestab Lermo/Sveni alla. Kolane Köis on loomulikult juba ümber puu.
* Kaido võtab jaamad maha, laseb Valge Köie lahti, viskab selle alla ja laskub topelt Kollasel Köiel.
Võistluse eel selgub, et Lial on tekkinud seljahäda, millest hoolimata starti tuleb (vist valuvaigistite toel). Samuti on (nagu ikka) tehtud muudatusi, mis üldiselt teevad võistlust lihtsamaks. Huvitav on see, et nõutakse kannatanu ja saatja jaoks ainult ühte julgestusotsa, kuigi juhendis on selgelt kirjas kaks. Nõlva ülaservas on tugiköis, mis lihtsustab julgestuse tegemist.
Võistlus - esiteks tekitab pannikat see, et tõenäolises raami allalaskmiskohas pole võimalik jääpuure keerata. Harjutame kirkade matmist, aga paanikaosakonnas ei liigu mõte sugugi kirkade lumme rammimise suunas.
Teiseks lubatakse juba stardis köitele sõlmi teha. Seome põhiköie kanderaami külge. Tegelikult oleks pidanud sinna ainult slingi panema - sest köit järgi andes ei saanud ma kiiresti joosta ja valisin veel ka vale raja, kus raami pidi korraks mäest üles-alla vedama. Lisaks sellele jõudis Lia enne mind nõlvale. Toetasin teda tagant, aga sellest hoolimata (või just selle pärast?) sadas ta alla ja mina veeresin koos temaga paar meetrikest. Tulistasime kohe uuesti, ja seekord edukalt. Raami ülessaamine läks libedalt, sest seekord ei olnud rada piiravat köit mis solgitoru kaitseks.
Üleval tegime järjekordse vea ja võtsime kassid alt ära. Asfaldil oleks võinud proovida kanderaami lohistamist, nagu hiljem lõkke ääres mõned rääkisid. Üldiselt vist ka vedamisega suuri probleeme ei olnud, ehkki mina tundsin selgelt selgroos mõningaid piirkondi, mida ma ei oleks tahtnud tunda. Merejää on väga sile ja kaetud pehme lumega. Libisen ja kukun mitu korda, mistõttu paneme uuesti kassid alla. Kokku kaotame kassidega arvatavasti oma kolm-neli minutit.
Meditsiinis saab probleemiks jala lahase korralik fikseerimine ja nukule hingamise tegemine ja midagi veel, aga mis, et tea. Kokku 9 minutit. Aasta varem karistati igat eksimust ainult minutiga, mis oli ilmselgelt liiga vähe.
Paljukordselt harjutatud tõus läheb libedalt, ainult tõstmisköis hõõrub vastu üht püütüve. On peaaegu lootus, et saame tunnikese võrra varem startinud naistevõistkonnast ennem raami alla laskma, aga siiski mitte. Saamegi jäise koha asemel lumise koha. Uuristame mitu head minutit auke ja matame sinna viis kirkat. Firn matab hiljem samamoodi kolm kirkat ja kulutavad vähemalt samapalju aega kui meie. Unustan ühe rulliku kaasa võtta, õnneks saab seda lihtsasti köit mööda alla saata. Pingutamisel probleeme ei ole, kõik toimib. Ainus probleem on liiga lähedal olev piirjoon. Hoian tugiköiel õlga all ja Lia tõmbab raami joonest üle. Tundus, et see jäi ka madalaimas asendis kümmekond cm lumest kõrgemale. Jaam ei näita vähimaidki lagunemise märke.
Jooksuosa ei ole kerge - merejää on jätkuvalt libe ja tagasiteelgi ei jõua eriti pingutada. Siiski jõume mina, Lia ja Lermo kohale mitte väga palju pärast Kaidot ja Sveni - karabiinpidurit neil igatahes veel päris valmis ei olnud. Siin sujub ka kõik päris kähku, tõrkeid ei teki. Boriss ütleb hiljem, et olime seal ainsad, kellel probleeme ei olnud. Finiš, puhas aeg 3.05, koos med. trahvidega 3.14. Firnist nõksa kehvemad, JKA I selgelt aeglasemad. Tulemused.
Selgelt liiga palju läks aega raami vedamisele. Siin ei aita paraku palju muud, kui toores jõud. Sisuliselt kogu kaotus puhtas ajas JKA I-le tuli sellelt etapilt, mujalt kogunes veel 7 min - osa sellest ka tänu JKA tiimi jagunemisele enne med. punkti. Arvasin enne, et kogu tiim peab seal kohal olema. Kahjuks ei ole JKA I vaheaega jooksuringile minekust, nii et neid aegu võrrelda ei saa. Üllatav on, et Firnile tegime jooksuringil 1 minutiga ära. Kogu puhta aja poolest saime vaid 1 minutiga neilt sisse.
Kokkuvõte - kanderaam on minu jaoks ikka vastikult raske ja vähendab entusiasmi edaspidi võistelda, samas ilmselt kripeldus asju paremini teha on väga selgelt sees..
Järgmine päev,
paarisronimine:
Andres Hiiemäe näol on mul väga hea paariline, kahjuks keeran ise kihva. Läbime trassi täpselt planeeritult, kuigi ilmselt pigem aeglases tempos. Viimasel laskumisel pean lahti kerima seni õlal olnud köiejupi, mis läheb lootusetult puntrasse - oleksin pidanud seda ette nägema ja hoolikamalt puhtima. Sõlmede harutamine võtab igaviku ja saame kõrge eelviimase koha, kaotates ajaliselt mh ka naiste parimatele, Helenile ja Liale. Keegi mainib, et köie harutamisele läks 7 minutit, endale tundus see aeg palju pikem. Kahju, et ei saanud Andresega koos paremat tulemust teha, on tunne, et vedasin teda alt.
