Detsembri 5. nädal

K 30.12

Lasnas ronimas, veidi vaiksem, kui tavaliselt. Elevust lisas seina lõppu riputatud suur kommikott, mis ka trenni lõpuks päris tühjaks ei saanud. Ehk et edukat pekipõletamist täna vist ei toimunud.
Ronimine oli.. keskpärane.

P 03.01
Ronmin

Detsembri 4. nädal

P 27.12

Ronminis BoulderRock. 25 v 26 rada, ronisin neist 13. Umbes 5-6 lootustandvat rada, millest jõud üle ei käinud, jäävad veel pusimiseks..

Detsembri 3. nädal

E 14.12
Jooksmas. Pirita "suur" ring, 7.2km, 47 min sörki. kerge miinus, rada kohati mudane, kohati libe. Täitsa tore üle pika aja õues joosta.

T 15.12
Ronminis trennis

K 16.12
Lasnas pärast Ronmini oli seekord üsna jõuetu tunne.

P 20.12
Vana-aasta jookse 8.4km, napilt alla 40 min. Soe +10C ilm, nagu oktoober oleks. Üsna ettevaatlikult joostud, aga järgmisel päeval siiski kergelt kange.

Detsembri 2. nädal

Muud ei mäleta, kui et

K
Lasnas 20 inimest! Ronida sai sellegipoolest..

Novembri 3. nädal

E 16.11

Ronminis. Pärast laupäevast ronimist ja tööpäeva ei olnud eriti hea tunne. Üllatuseks nägin üht uut kolleegi ronimas. Ta oli kuu aega käinud ja ronis ühte V3, mis oli minu jaoks ebameeldiv - pidin seda umbes 10x proovima, enne kui õnnestus. Aga siis õnnestus peale seda ronida üks teine keerukam rada ära, nii et päev läks ikka korda.

K 18.11

Lasnas. Kuna tuli treenerit asendada, siis enda ronimine jäi väheseks, ei saanud õigesti nahkagi märjaks. Küll aga oli heameel näha, et radade paigutus on tasapisi muutumas..

Novembri 2. nädal

T 03.11

Ronmini sünnipäev, juhhuu! Rippumisvõistlus, kus jalgu tuli üleval hoida.. pärast olid reie tagaküljed valusad..

L 14.11

Uuesti Ronminis. Mitu vahvat tartlast oli kohal, see tegi ronimise lõbusamaks, sundis rohkem pingutama ja aitas leida radu, mida muidu poleks vaadanud.. Saal oli laupäeva õhtul tavapärasest palju rahulikum.

Novembri 1. nädal

E 02.11

Ronmini rajad on äsjase võistluse tõttu.. lihtsamaks läinud. Oli lõbus

K 04.11
Lasnamäel on ka veidi uusi radasid juurde pandud, kuid kuna rahvast oli seekord suhteliselt palju ja tegeleti köitega pusimisega, siis korralikult neid uusi variante proovida ei saanud..

Oktoobri 4. nädal

E 19.10

Ronminis. Tunne hea, radadel oli näha mõningast progressi...

Oktoobri 3. nädal

K 14.10

Lasnas ronimas. Uued köied, seega sai altjulgestust proovida. Tunne läheb kogu aeg järjest paremaks, aga pärast seda ronimist tekkis järgmisel päeval randmes mingi imelik lihas- v närvivalu.
Positiivse üllatusena suurenes ronijate arv nädalaga neljalt üheksani.

Oktoobri 2. nädal

E 05.10

Ronminis käib endiselt palju rahvast. Radade raskusastmed on kuidagi karmimaks läinud.. V2 oli kunagi soojendusrada, enam mitte. Ja ärge tulge ütlema, et vähe trenni teinud ja paks. Teised punnitasid seal samuti higipullid otsa ees.

T tunnen, et tänaval kõndides on käed valusad.

K 07.10

Lasnas ronimas. Käed endiselt suht kehvad, aga enamus aasta alguses põnevatena tundunuid radasid tulevad nüüd siiski suhteliselt viisakalt. Välja arvatud muidugi mõned..
Reinu õhutamisel tegelema natuke köitega pusimisega ka - proovime konnameetodil tõusu.

Oktoobri 1. nädal

K 30.09
Lasnas ronimas. Veidi rõõmsam, kui eelmisel korral. Aga veel mitte hea

L 03.10
Tartu Linnamaraoni poolmaraton. Hommikul jube külm ja nagu siis pahatihti juhtub, jäi liiga palju riideid selga. Poolmaratoni alguses püüdsin hoida 1:45 gruppi, sest raja esimene pool oli mulle tundmatu. Aga nagu ikka.. eespool oli vähem rahvast ja mõnusam kulgeda, nii et üle kilomeetri ma selles grupis ennast hoida ei suutnud. Millegipärast oli see võõraste linnaosade nurgatagustes jooksmine kõige raskem osa. Umbes kaheksandast kilomeetrist hakkas rada jõe poole laskuma ja sealt edasi läks kõik libedalt: laskumine sillale, sillast üle ja siis ilusat kaldaäärt pidi täpselt onu majani. Ja siis jälle üle silla, väike tiiruke pargivahel ja oligi ülikooli peahoone ja Toomemägi. Lõpuks veel veidi munakive ja läbi ta oligi.
Raske oli ainult kuskil 6. ja 16. km juures. Valutama ei hakanud midagi. Tõus veidi enne lõppu oli raske, aga poolmaratoni sees seeditav.
Tulemus lõpuks minutikese kiirem, kui Tallinna jooksul - ilma märkimisväärse eelneva trennita. Go figure.

Septembri 4. nädal

T 22.09

Hooaja viimane teisipäevak Mustamäel. Suhteliselt lühike rada paljude punktidega ja viis korda vanakast üles alla. Enamuse rajast olin omaette, aga lõpu eel jõudsin mingile pundile järgi ja viimased punktid tulid juba kaheksases grupis, päris kiiresti. Kokkuvõttes üllatavalt kiire aeg (alla 50 min) ja päris hea 15. koht.

Tänavu õnnestus käia täpselt pooltel päevakutel. Üks kord olid 21B kaardid otsas ja jooksin 21A rada. Ideaalis tahaks käia hooaja jooksul niipalju, et arvesseminevate jooksude arv täis saada (16)

Septembri 3. nädal

K 16.09

Teisipäevak jäi muudel ürituste kõrval ära, aga kolmapäeval Lasna jõudsin jälle. Ronida saab palju, sest rahvast käib vähe. Oli tore, kuigi on näha, et aastatagune vorm on veel kaugel.

P 20.09

Suhteliselt täis kõhuga 11.4 km jooks. Pilves, aga soe ilm. Vihma kartes panin liiga palju riideid, seega palju higistamist ja aeglane minek (ca 62 min). Kokkuvõttes siiski väga mõnus, sest peale sügisjooksu on jäänud sisuliselt nädalane vahe.

Septembri 2. nädal

T 08.09

Päevak Hiiul. Suhteliselt pikk 7.1km rada, väga keerulisi etappe ei olnud. Viga kokku mitte rohkem, kui 5 minutit, selle taustal on huvitav märkida, et võitja ajast jäi puudu ainult 7 minutit.. Tulemused

K 09.09

Lasnas ronimas. Rajad ikka samad, ronimine üsna normaalne.

P 13.09

SEB poolmaraton. Sel aastal on jooksukilomeetreid vähem kogunenud, kui eelmisel. Sellegipoolest midagi nagu on, nii et väga vilets seis ei olnud. Esimesed 15km distantsist kulgesid 1:40 tempos, aga viimasel kuuel andis ilmselt pikkade otste puudus tunda ja kiirus langus. Lõpuks 1:44:10 (neto 15sek parem), mis ei olegi kõige hullem. Väga suurt punnitamist ka ei olnud ning järgnevatel päevadel oli lihasvalu minimaalne. Jooksu kohta veel see, et achilleused olid viimasele ajale tavaliselt alguses valusad, umbes-täpselt esimese kilomeetrini. Siis soojenesid üles ja edasi probleeme ei olnud.

Septembri 1. nädal

E 31.08

Selgus kurb tõsiasi, et 12km ring on tegelikult rohkem nagu 11.4km ring :S
Aega kulus seekord tavalisest natuke rohkem 1:10, tempo oli väga ettevaatlik.

Augusti 4. nädal

E 24.08

Palavad ilmad on suve lõpuks ka Eestisse jõudnud. Käisin jooksmas, 12km 61 min. Viimane kord jooksin 58 minutiga, huviav, kas kõik on puhtalt kuumuse teema. Kõõlused ei olnud väga valusad, aga kahjuks kehakaal ikkagi ei lange..

T 25.08

Teisipäev Männiku karjääri taga. Mitmekesine maastik - võserik, liiv, kraatrid, raba, karjäärid. Veidi liigseid vigu, aeg 1:10 tavalisest olulisest aeglasem, aga kõigil oli raske. Plussina sai pärast jooksu karjääri sulpsatada.

L 29.08

Trennina võib arvestada ka 4km pikkust ja 400m tõusumeetriga käiku Preikestolenile. Tüüpiline Norra ilm, kogu aeg tuuline, vahepeal vihma, siis jälle päikest. Üleval tuli sõpru päris kaua oodata, külmetusin veidi.

Augusti 3. nädal

E 17.08

Rahulik 9km lõdvestusjooks 54 minutiga. Õhtul üsna hilja ja pärast sööki, aga mõnus jooks.

T 18.08

Kaberneeme teisipäevak. Kuna linnast kaugel, siis väga suurt osavaõttu nähtavasti ei olnud. Maastik mõnus, hea läbitavuse ja nähtavusega, varem polnud käinud. Kahjuks unustasin ujumisasjad maha, üldiselt ülimõnus, kui päevak otse rannas toimub.
Ühtegi kolossaalset viga rajal ei teinud, küll aga kolm-neli väiksemat apsakat, mis igaüks minuti-paar võtsid. Jooksin osa rajast koos naiste võitjaga koos, pidevalt proovisin eest ära rebida, aga selle tõttu tegin hoopis vigu. Samuti nägin finiši eel ühte tegelast, kes oli paar sekundit enne mind startinud - püüdsin ta kätte saada, aga lõpuks jäi vahe ikka 1 sek tema kasuks. 5.9km rada 46 minutiga, 13. koht.

N-P

Teist korda sel aastal Olhaval. Erinevalt eelmisest korrast läks seekord täkke nii ilmaga (absoluutselt ideaalne), ajastusega (veidi tühjemat aega nädala sees) kui laevadega. Kohale juba kolmapäeva õhtul, telkimine parklas. Hommikul varakult ronimislaagrisse. Kokku 8 täiskasvanut ja 2 last, aktiivsemat ronimist tegid neli inimest.

Neljapäeval Kehrääjä, La Bamba ja Milkki. Kõik paraku ülaltjulgestuse (altjulgestuses võiksin ilmselt proovida neist ainult esimest) ja viimase puhul ei jätkunud julgust lõpuni minna - nägin just eelnevalt, kuidas Tõnis vastu puud pendeldas ja see pilt ei läinud enam peast ära.

Reedel kasutasime viimast vaikset võimalust ja läksime suurele seinale. Seal on juba köite panemine paras seiklus. Ronisin endale suureks üllatuseks esimesel katsel mõningase köies olemisega ära Josse, mis oli mulle paar aastat varem psühholoogiliselt võimatu. Seekord tundus ronimine mõnus, ainult negatiivi all ja veidi peale seda tundus sein liiga lage. Rõõm oli nii suur, et järgmine üritus raskusastme poolest lihtsamal Salama alumisel poolel läks nurja ja rohkem enam ei viitsinudki. Läksime hoopis kaldale tagasi ja ronisime ära Honey. See rada on kuivana märksa mõnusam, kui märjalt..

Juba reede õhtust hakkas laagriplatsil inimeste hulk kiiresti kasvama ja laupäevaks oli täielik laulupidu. Kasutasime seda veidi rahulikuma päeva tegemiseks ja otsisime järve kaugemas otsas mõnusaid-lihtsamaid asju, mida ronida. Tehtud said (mitmekordselt) nii Rolling Stones kui ka Teacher, ning üks vahva nimetu rada. Esimest rada plaanisin alguses ka altjulgestuses proovida, aga seda hetke siiski ei saabunud.

Pühapäevaks olin jätnud vana vaenlase Kimpen Ulkonema. Neljanda päeva ronimise positiivne pool oli see, et esimesel üritusel kulges laeni minek täiesti pingevabalt. Ka lae all jõudsin kaugemale kui varem, aga üle serva siiski ei saanud. Positiivse motivaatorina ronis Peeter selle raske koha järgmisena ikkagi ära ja ka Lennart oli sellele väga lähedal. Oma teisel katsel jõudsin eelnevast korrast veelgi kaugemale, aga lihtsalt ei jaksanud kehvadest nukkidest hoides jalgu servale tuua. Ronisin seejärel lohutuseks kõrval asuva lihtsama Kakara. Mõtlesin, et sellega asi siiski ei piirdu ja läksin kolmandale üritusele. Sain veidi paremad haarded ja õnnestus jalad üle tuua. Edasi oli vormistamise küsimus. Kuigi ülaköies ei toimunud see asi just eriti puhtalt, võib siiski rahul olla, et kolmanda Olhava käigu kolmanda üritusega õnnestus sellest purikast jagu saada.
Lisaks sai Olhava järves korduvalt ja korduvalt ujuda, sest iga päev oli palav, pilvitu ilm. Justkui polekski augustikuine Soome. Tore oli ka vaadata peamiselt altjulgestusega ronivaid põhjanaabreid, ja näha ronijaid täis Laattat, mille koha põrisesid droonid.
Ja loomulikult varahommikune punakurk-kauride kontsert..

Augusti 2. nädal

K 12.08

12km, 58 min. Esimese km jooksul achilleused valutasid, edasi enam mitte. Mõnus sompus ja soe ilm, veidi vihmagi..

L 15.08

Rakvere ööjooks. 10km, netoaeg 45:39. Tempo 4:35 kilomeetrile, olud väga head. Alguses veidi trügimist, aga küllaltki vabalt sai joosta. Ideaalis tahtnuks, et aeg oleks minut-poolteist kiirem. Kuskil 6-8 kilomeetri vahel vist tempo veidi vaibus. Poolmaratonis on raske selle pealt senist parimat tulemust üle lüüa, aga eelmisel aastal oligi trenni rohkem tehtud.

P 16.08

Lõdvestuseks 5km ratast ja 9km lõbusat rulli. Päris hea oli, tugev vastutuul tegi kohati mäest ülesmineku veelgi raskemaks. Ööjooksust järelnähtusid ei täheldanud.

Augusti 1. nädal

T 04.08

Pirita teisipäevak. Nagu ikka, valmistas sealne (kaardile kandmata) radadest üleküllastunud maastik parajat peavalu - suure vea tegin kahe punktiga, lõpuks olin 34., mis on tänavu halvim koht - kuigi koguaeg iseenesest väga hull ei olnudki ja kümmekond eespoololijat olid o-nädala raames saabunud välisvõistlejad. Iseenesest oli täitsa vahva üritus jällegi.

Ja mis teistel päevadel sai, enam ei mäletagi.. :S

Juuli 5. nädal

T 28.07
Päevak tuttavas kohas - Harku terviseradadel. Tegelikult radadelt kõrval on üsna mudane soo ja mets. Leidsin raja esimese, segadustekitavalt paigutatud punkti juhuslikult ideaalselt üles, järgmiste punktidega segadust ei tekkinud - kuni 17. punkti minekul oskasin ise täiesti pange panna, kaotasin ca 5 minutit, sain peaaegu viimase etapiaja ja langesin mitu kohta. Oleks see punkt õnnestunud, siis oleks ilmselt aegade edukaim päevak olnud. Aga jään jätkuvalt esikümnest välja.

L 01.08
10km rullitamist

P 02.08
Hommikul 10km jooksu varvasplätudes ja õhtul 10km rulli otsa. Tekkis arusaam, et varvasjalatsid võivad põhjustada achilleuse valu - kui kõigepealt puutub maad varvas, siis langeb kannakõõlusele kõva koormus. Panin seekord pärast jooksu külmageeli peale ja kõik tundub kombes. Väga sageli nendega joosta siiski vist ei tasu.

Juuli 4. nädal

T 21.07

Päevak Männikul. Tehniliselt lihtne jooksurada. Mulle sellegipoolest (või just sellepärast) meeldis.

N 23.07
Vihmase ilmaga õhtul jooksmas, ca 9.5km varvasjalatsites. Rahulikult.

L 25.07. Pilves ja tuulise, aga sellegipoolest sooja ilmaga jooks Piritale ja tagasi. Kuna jooksu alguses olid kannakõõlused jälle valusad (varavassusside mõju?) siis, 12km ja 64min.

P 26.07
Üle mitme-setme aja Ronminis. Oskused on vist endised, füüsis veidi kehvem. Väga hull ei olnudki. Pärast ronimist andis siiski tunda käenahk ja randmekõõlused - pole enam väga harjunud.

Juuli 3. nädal

E 13.07
Teist korda uisutamas, seekord lausa poolteist tundi. Kilomeetreid küll mitte väga palju..

T 14.07
Vääna-Jõesuu päevak. Kõik üsna tavapärane, maastik keskmisest ilusam. Õhtul sai pilevalusest ilmast hoolimata Kloogarannas korraks meres käia - vesi oli üllatavalt soe.

K 15.07
Üle pika aja Astangul ronimas. Mõned korrad üles, mis seal ikka..

L 18.07
Kerge 7km jooksuke varvasjalatsites. Hea pilvealune ilm, aga joostes hakkas metsavahel ikka palav.

P 19.07
Hoopis teistsugune jooks - kõva tuulega mere ääres, suures osas asfaldil ja normaalsete sussidega. Kuan alguses olid kõõlused valusad, alustasin väga ettevaatlikult. Kordagi ei tekkinud tunnet, et tempo oleks liiga kiire olnud, mõnus oli lipata. Seetõttu läksin (vist esimest korda sel aastal??) oma pikale ringile. Tulemus: 18km, 102 min. Võib rahul olla.

Juuli 2. nädal

K 08.07
Jooksmas. 12km 1h

P 12.07
Esimest korda elus rulluiskudega veidi sõitmas. Trenniks päris lugeda ei sa..

Juuli 1. nädal

Tagantjärgi:

T 30.06
Keila-Joa päevak. B-raja kaardid otsas, jooksin siis A-d. Punktide numbrid on järjest, väga positiivne. Punktivahed on pikemad, paar üsna keerulise rajavalikuka otsa ka vahel - aga üldiselt pole raskem, kui B rada. Kui vorm lubab, peakski trenni mõttes pikemat rada jooksma. Keila-Joal isegi tuli jooks päris okeilt välja.

N 02.07
Selle päeva tegevus on justkui meelest läinud, aga peaks olema üks 12km ots.

P 05.07
Mõnusa sooja ilmaga varavasjalatsites rahulikud 8km

Juuni 4. nädal

3. nädal kadus kuhugi ära, ei teagi kuidas.

Tegelikult otsapidi 3. nädalasse jäi Soomes ronimaskäik. Üle pika aja köie otsas ja kõrgele minna oli väga võõristav, erilist ronimist välja ei tulnud. Vbl huvitavmgi oli seljakotiga 6km edasi ja tagasi läbi Repovesi rahvuspargi töllerdada. Üldiselt tahaks ikkagi Olhavale tagasi.

L (27.06 siis)

Jooksmas, 12km, 1h. Mõnus suvi. Ikka jooks üsna raske, kuid mitte nii hull, kui eelmisel korral.
Poolmaratoniks tuleb ennast tõsiselt käsile võtta  - ja hea, et rumala peaga täismaratonile kirja ei pannud.

P
Jooksmas, 10km, 1h - varvasjalatsiga. Veidi hõõrub, aga pole hullu. Ilm ideaalne - ei soe ega külm, tuult polnud, päikest polnud. Jooksuradadel rahvast ka polnud.

Juuni 2. nädal

T
Päevak Mustamäel. Jooksurada, aga jooksmine on kuidagi raskeks läinud. Kuna punktid oli raja teisel poolel kaugelt näga ja rahast punktide piirkonnas ka palju, siis õnnestus 25KP veidi alla tunni läbi käia - seegi vähemalt enamvähem viisakas.
Murekoht on see, et pärast päevakuid on kannakõõlused valusad - peale kilomeetrist kõndimist läheb valu ära.

L
Hommikul Pirital jooksmas. Ilm palavam, kui oodata oskasin, seega riideid pisut palju ja palav ja raske oli. 10km 60min.. Kuidagi väga kähku on allakäik toimunud.

Juuni 1. nädal

T
Päevak Raudalus. Jube mudane. Tunne oli juba parem, liiga suure vea tegin ainult ühe punktiga, puhtast ahnusest, tahtsin liiga otse minna sinna. Aeg napilt üle tunni, mis ei ole veel päris ilus.

Mai 5. nädal

E
Ostsin varvassussid ja proovisin jooksmas käia. Sokiga hakkas protestima suur varvas, ilma sokita jäi jooksu lõpuks valusaks teine varvas. Imelik tunne. Iseenesest joosta oli hea, kiirus tavapärane. 7+km 50min.

T
Päevak Jõelähtmel. Aasta esimene orienteerumine. Joosta ei jaksanud nii kiiresti kui oleks tahtnud, lisaks tegin kahel korral paraja ämbri, kui jõudsin järgmisse punkti enne, kui otsitavasse. See-eest järgmised etapid olid siis kiired :)

R-L-P
JKA treeninglaager Karulas. Märkimisväärne on vast see, et sai jälle maikuus järves ujumas käia.

Mai 4. nädal

R-L-P

Mägironimise EMV. Esimest korda jäime viimaseks - see võtab vist asja kokku.
Radade läbimise plaanid olid üldiselt head, aga soovida jättis tegutsemise kiirus/sujuvus.

Pikk kaljutrass: Kaua läks aega minu ja Andrese kaminast üles saamine, Tõnisel oli oma liginemisteel vist ka mingi häda. Speleoköie tegin alustuseks jaamast, mis tuli hiljem maha võtta. Tegin kohtuniku jaamast ümber, aga oleks hoopis pidanud toru kasutama.

Ülesõit: Köie viskamine ei õnnestunud. Ilmselt olnuks vaja pikka repsu. Köied jooksid omavahel pusasse. Saateköie üks ots ei olnud jaamas, vaid Annemai küljes ja läks ülesõidule kaasa - tulemuseks vajadus Annemai tagasi teisele poole tõmmata. Saime küll lõpuks täpselt aega, aga sellegipoolest.. kehvasti.

Individuaalsed oskused: minu raskusega tõus ebaõnnestus - olin arvanud, et see tuleb haaratsiga, keerukamaid variante eelnevalt ei proovinud. Tõnisel umbes sama lugu - sõlmedega tõusmise köis oli palju libedam, kui trennides testitud variant, tõus ei õnnestunud. Andres sai oma ülesandega ilusti hakkama, Annemaid ei näinud.

Seonguülesanded: Lahtikukkumisel suuri vigu ei olnud. Proovisin ühte lootusetut ekspressi liiga kaua kätte saada ja ei tunnetanud, et kiire on. Tulemus - jõudsime lõppu, köit järgi tõmmata ei jõudnud. Pendlit ei näinud.

Kuna seonguülesanded ja individuaalsed oskused liideti kumbki üheks etapiks kokku, saime kohapunkte veidi kehvemaltki, kui muidu ja jäime napilt viimaseks.
Ära tulles jäi siiski mõte, et sellise farsiga ei lõpeta ja järgmisel aastal uuesti.

Mai 3. nädal

T
Alpinismitehnika trenn Astangul. Konarlikult läheb, aga paraneb.

K
Ronminis. Kohutavalt vilets ronimine oli seekord

N
Rahulik 7.5km sörk. Tartu jooks oli veel veidi jalgades..

Mai 2. nädal

E
Rahulik jooks 10km, 60min

T
Ronminis ronimas.

P
Tartu jooksumaratonil. Soe. Esimesed 8km lähevad libedalt, siis ühel tõusul tunnen, et jalg on pehme. Edasi läheb vaevaliselt, järgmised 8km kulgevad TP ootamise rütmis. Järgmisel 6l kõnnin tõusudest üles - seda pole ma varem ühelgi jooksuvõistlusel teinud, samas pole ma ka kunagi mägisel maastikul jooksnud. Viimane kilomeeter õnnestub siiski ilusti joosta. Segaseks jääb, kui pikk distants oli - kindlasti rohkem, kui 23km, sest peale poolmaratoni oli "2km lõpuni" märgini veel omajagu maad. Aeg 2.07.35 tunne suht kehvapoolne. Aga vähemalt midagi ei läinud katki.

Aprilli 5. / mai 1. nädal

Vahepealne jooksmine tekitas kaelavalu, mida tuli ravida Diclaci tablettide ja kreemiga.

K
Ronimisministeeriumis. Võistlusradu vaatamas. Päris huvitavad ja mitte liiga rasked. Järjekordset pausi arvestades tuli ronimine isegi viisakalt välja.

N
EMV võistluseks esimene rahumeelne trenn. Lihvisime kolmekesi köiepingutamist ja tuletasime eelmise aasta kitsaskohti meelde.

R
Küll juba maikuu, aga sama nädal.. Uuesti roniminis radu uudistamas. Peamine aeg kulus paari keerukama rajaga pusimisele. Lõpetuseks fingerboard otsa - selle olemasolu ronminis on minu meelest väga hea pluss.

L
Lebo-ujumine 500m

P
Ilm nii ilus, et üle pika aja jooksmas. Kaelavalu enam (peaaegu) tunda ei anna. Tundub, et ka peale jooksu mitte. 12km, 64 min - paus jätab ikka jälje..

Aprilli 3. nädal

E 13.04

Jooksmas rahulikult 10km 1h. Kuhu suvi kadus?

Aprilli 2. nädal

Kuna tegevus on harv, kipub üleskirjutamine veelgi harvem olema.
Aga et asi päris katki ei jääks, panen kirja: 23. märtsil käisin ronimas ja hüppasin mitte väga kõrgelt alla, matile. Maandusin liiga sirge seljaga ja tegin seljale liiga. Käisin sellegipoolest järgmisel päeval teistega koos uuesti, rohkem rääkisin, kui ronisin. Ja ka järgneval neljapäeval käisin Lasnas ettevaatlikult ronimas. Aga kuna selg oli ikkagi hell, siis edaspidi pidasin pausi. Ja hoopis külmetusin. Seega paus oli pikk ja täielik.

K 08.04
Esimest korda uuesti ronimas peale kahenädalast pausi. Uued rajad Ronminis on huvitavad, kuid tundudvad esialgu suhteliselt raskepoolsed. Ronisin mõõdukalt, õhtul kodus on harjumatu tunne - sõrmeotsad on hellaks läinud.. tavaliselt on nahk selleks liiga paks.

L 11.04
Jooksmas suvise ilmaga, 12km, 62 min. Raskevõitu..
Pärast otsa ujumist 1km.

Märtsi 3. nädal

T
Ronminis 2h. Õhtul hilja veel jooksmas, 5.5km 32min.

Märtsi 2. nädal

Ohjaah, terve veebruar läks ilma ühegi postituseta mööda.. :o Sporti sai veidi moepärast tehtud, aga peaaegu ainult ronimist. Ära jäid suusatamine, jooksmine ja jääronimine...

Aga nüüd siis märts.

K
Traditsiooniliselt teisipäeval toimuv Ronmini külastus koos sõpradega. Asjad edenevad, varsti saan neile juba V3-sid näidata. Endal on probleem V4st raskemate radade harjutamisega - enamasti on need ebameeldivalt keerulised..

N
Lasnamäele ka üle pika aja. Osad ronisid kollast 6b (v 6c) vasakul servas, ja uurisid, kuidas mul sellega läheb. Esimesel katsel jõudsin ülevalt kolmana plaadini, hilisematel katsetel väsisin kiiremini..

L
Jooksmas!!! Suurepärane päikeseline, soe, mõõduka tuulega ilm. Pirita sillani ja tagasi, ca 12km, 62min. Mõtlesin, et alustuseks nii palju ei ole hea joosta, aga ilm oli nii ilus.. jooksin rahulikult ja olen üllatunud, et nii kiiresti. Uued jooksusussid tunduvad väga head, aga need on rohkem võistlemiseks mõeldud.

Pärastpoole veel Kalevis 1km ujumist otsa.

P
Suvise ilmaga veel 9km jooksu, pluss kõvasti jalutamist: kokku ca 35k sammu päevas.

Kiipeilyareena

Kolmandat aastat järjest jaanuaris päevane külastus Soome suurimasse ronimishalli. Seekord rohkem nagu treenerirollis (:D) aga vahva oli siiski ja ronida sai ka piisavalt. Võibolla isegi kevadel uuesti, sest kulutamist vajavaid laevapileteid sahtlites pidavat olema..

Jaanuar

Detsember ja jaanuar on olnud ühtmoodi - peamiselt on tegeletud ronimisega, aeroobsete asjadega üldse mitte.

Positiivsema poole pealt võib märkida viiepäevast treeningmaratoni 3-7 jaanuarini, mille järel oli kaks päeva puhkust ja siis laupäeval, 10. jaanuaril Chillax 2015 võistlus Lasnamäel. 11 uut rada, millest kaks raskemat kombineeriti üheks kokku. Ehk et võistlus 10 rajal. Enne starti pealevaadates tundus, et 7 on minu jaoks ronitavad ja teised ei ole ka päris üle mõistuse.

Võistluse alustuseks ronisin soojenduse mõttes kõigepealt kummastki servast rohelise raja. Mõlemad olid minu jaoks lihtsad, aga väike värin oli sees, et mingit rumalat viga ei teeks ja katset ära ei rikuks. Siis jõudis kohale, et pole vahet, kas sooritus tuleb esimesel või teisel katsel. Kolmandaks ronisin keskmise raja kollase, mis ilmselt pidi olema veidi keerulisem, aga mis õnnestus juba väga sujuvalt. Siis vasakult äärest sinine, ka ilma probleemideta. Seejärel proovisin vasaku kollast, mis pealevaadates tundus ka lubav, aga omas keskel mingit võimatut kivi, mida ma ei suutnud läbi hammustada ei esimesel ega teisel katse.

Ülejäänud radadest võiks mainida kesmist punast ja paremat sinist. Sinist ronisin esimesel katsel juba sees oleva võistlusadrenaliini pealt kaugemale, kui paar päeva hiljem rahulikult tegutsedes suutsin. Pms sama lugu ka punasega - füüsiliselt raskete liigutuste tegemine käis all-out režiimis kiiremini ja seetõttu lihtsamini. Keskel oli veel üks lilla rada, millelt esimesel katsel üsna rumalalt lahti kukkusin. Teisel katsel õnnestus paremini, aga ikkagi oli seal veel üks vimka sees - viimane kivi, mida peab üsna omapärasel viisil kahe käega haarama, et sealt kuskile saada. Väsinuna ei mõelnud seda välja ega oleks ilmselt ka jaksanud, nii et see rada lõppes viimase kivi juures, nagu mitmel teiselgi..

Kokkuvõttes oli huvitav kogemus, tasub veelgi teha - eriti kui on ülaköies julgestus.. 10 meesvõistleja seas sain 6. koha, aga kogemusekoefitsentidega mängides kujunes see lausa 2. kohaks - mis oli minumeelest veidi ebaaus, arvestades, et esimesed neli ronisid ära kõik rajad, aga mina ainult pooled. Igaljuhul oli huvitav.

Võistlusjärgselt andis ehmatavalt tunda parema käe ranne - justkui midagi kõõlusepõletiku laadset. Õnneks läks juba järgmiseks päevaks üle.

Teisipäeval (13.01) käisin seetõttu samu asju uuesti proovimas. Rahvast oli palju peal, nii et palju aega ei jätkunud ja ausaltöeldes ei olnud väga jõudu ka ikkagi. Õnneks käsi ei valutanud.

Kolmapäeval (14.01) julgesin Ronmini minna. Tegime kambakesi kohe algusest suhteliselt raskeid radu, mis tekitasid esimese veerandtunniga paraja väsimuse. Edasi juba lõdvemalt.. Väga õnnestunud trenni tunnet ei jäänud kahjuks. Ilmselt eelmise nädala mahv ikka veel sees.