Väos

Ilmselt juba viies kord sel aastal ronimas käia. Uudisena on karjääri väravas mees, kes küsib, kas meil luba on. Uurisime, kas eesläinud seltskonnal on luba. Meil on seega sama luba.

Ilm on plussipoolne, alguses sajab mingit jura. Jää on pehme, aga ronida saame palju. Kaheksa inimest, kolm ülaköit, üks altjulgestusköis.

Väos

Lugesin sõrmede peal kokku, et tänavu juba neljas kord jääl. Ronisin kaks korda Viljarile mingid puurirajad järgi ja siis veel mitmeid kordi ülaköies. Kaupo kirkad on paremad, kui minu omad.

Ilm oli ideaalne - absoluutselt tuuletu, külma 3-4 kraadi. Jääd oli palju. Alguses oli väljas lahe udu. Nii mõnus, et homme uuesti.

Ronimas

Lasnas. Uued rajad. Esialgu ei saanud veel väga selget ülevaadet, mida kõike seal leidub, aga ühtteist sai ikka proovitud. Tunduvad lihtsamad, kui eelmised.

Toilamõisa

Viljari õhutusel käis väike seltskond Toilamõisat uurimas. Tuleb ütelda, et oli võimas. 20 meetrit vertikaalilähedast jääd, täiesti läbikülmunud seinast eemal seisev kosk (mida me kontrollisime alles liiga hilja ja seetõttu ei roninud) ning ilus ilm. Eelkõige siiki kõrgus. Kui ma viimasena alla laskusin, siis oli esimene emotsioon oli kõhedus.. nii kõrgelt pole ammu alla sõidetud. Astangu on Ontikast 2 korda madalam.

Ronisime mitmeid kordi kahte liini (probleemiks oli staatiliste köite vähesus, millest jaama teha). Viljar ronis ühe korra ka puuridega sama liini, kust Tõnis aasta alguses kukkus.

Enda ronimisest: iga korraga läks lihtsamaks. Peamiselt seetõttu, et augud olid juba ees ja ka seetõttu, et psühholoogiline barjäär oli ületatud. Tee või tina, aga kõrgus mõjub.

Tagasitulek venis, sest ülessaamine oli keeruline ja šumaaritamine ei tahtnud mõnel väsinuna enam päris hästi välja tulla.

Ronimas

Oioi, kajastamata on jäänud vähemalt
05.12 Lasnas
08.12 Ronimisjooks, 10. koht
09.12 Astangul (kirkadega huvitavaid negatiive)
12.12 Lasnas
15.12 Väos esimene jää ja mõnel ka natuke verd
16.12 Astangul (kirkadega veel erinevaid negatiive)

Ronimisjooks 2012

Tänavu siis juba kolmandat korda. Kuna õue jooksma ei ole väga sageli jõudnud ja seekord oli rõhk peamiselt võhmal, võis tulemust ette aimata. Kui 51 minutiga finišeerisin, siis arvas 45-minuti mees Joosu, et täitsa korralik aeg. Elu näitas, et peaaegu kogu seltskond tuli 40 algusesse, kiiremad ka alla selle..

2.2km miski suuremat sorti rehvi ees. Väidetavalt 23minutit. Kiirematel sportlastel 15min, alpinistidel alates 17min. Esimesena startinud Henryl läks vist kauem, aga kindlasti oli tema rada oluliselt vähem sile. Väga ei punnitanud, rehv libises hästi.

Raskuskotiga ronimine - raske. Lõpus niisama ronimine - üllatavalt kerge.

Ronimas

28.11 Lasnas
Selgub, et parasjagu toimub TV 10 olümpiastarti osavõistlus - tuleb oodata kuni kella 1900ni, et seinale saada. Ja siis veel umbes veerand tundi, sest võistlus venib. Kõik ei viitsi oodata. Selle tulemusena on lõpuks 5 inimest, kes kangekaelselt ikka paar tundi ronivad. Intensiivsus on hea ja lõpuks kujunes sellest väga hea trenn. Ronisin sinist rada alguses täiesti puhtalt kuni cruxini, hiljem õnnestus natuke pusides crux ka ära teha. Ehk et nüüd on eesmärk kogu rada täielikult ära teha. Rohelist 5c (millest küll selline hinnang?) rada ronisin mitu korda, enamasti õnnestus täiesti puhtalt. Siis vahetasin altjulgestuse vastu ja kohe natuke teine pilt - kui peab kauem pusima, siis kaob jõud. Aga kuna ka altjulgestusega on tunne, et seda on võimalik täiesti mõnusalt ja turvaliselt ronida, siis peaksin seda edaspidi ilmselt rohkemgi proovima.

1.12 Astangul
Ilm on esimest korda sel aastal talvine. Kummide jäljed lumel tunduvad väga sujuvad. Ronimisjooksuks on kavas kolm rada - kaks kirkadega, üks käsitsi. Käsitsi rada on viimane, pärast teist rehviringi ja igast otsast väga libe. Arvan, et paljude jaoks jääb see liiga suureks pähkliks. Proovisin seda neli korda - esimesel korral sain mõningase pusimisega raskest algusest edasi ja siis kukkusin täiesti ootamatus kohas lahti. Järgmised kaks katset ei õnnestunud isegi alguse raskusest jagu saada. Päris enne äraminekut vaatasin aga, et alt paistis veel üks võimalus seda asja ronida ja see ostutuski kõige lihtsamaks. Seekord siis enam lahti ei kukkunud. Kirkade rajad on suhteliselt lihtsad, kuigi üks neist seljakotiga. Rehviga jooksmist endiselt proovida ei tahtnud.. äkki homme?