P 29.01
Vahelduseks jooksmas. 11km rahulikult, Mõnus sombune ilm, tagasitulles vastutuul.
Vahelduseks jooksmas. 11km rahulikult, Mõnus sombune ilm, tagasitulles vastutuul.
esmaspäev, 30. jaanuar 2017
neljapäev, 12. jaanuar 2017
Jaanuari 2. nädal
K 11.01
Lasnamäel ronimas. Tähelepanekud peale Kalymnosel käimist:
Sein tundus jala jaoks libe, aga kõik käe nukid tundusid palju paremad, kui varem. Tulemus: parem ronimine. Enne reisi raskustega tehtud 6a altjulgestuses tuli nüüd puhtalt, varasemad keerulisena tundunud 6b ja 6c+ esimene tundus selgelt altjulgestuse tehtav ja teine harjutamise küsimusena.
Lasnamäel ronimas. Tähelepanekud peale Kalymnosel käimist:
Sein tundus jala jaoks libe, aga kõik käe nukid tundusid palju paremad, kui varem. Tulemus: parem ronimine. Enne reisi raskustega tehtud 6a altjulgestuses tuli nüüd puhtalt, varasemad keerulisena tundunud 6b ja 6c+ esimene tundus selgelt altjulgestuse tehtav ja teine harjutamise küsimusena.
kolmapäev, 11. jaanuar 2017
Detsembri 4. nädal - jaanuari 1. nädal
Pealkirjas kirjeldatu võib teiste sõnadega võtta kokku kui "Kalymnos"
N 29.12, 1. ronimispäev.
Jahe, tuuline ilm. Miskipärast valime Grande grotta kõrval Afternoon sektori, mis on päikse eest varjul. Tuule eest üldiselt ka.
Origano 5a. Käed hakkasid külmetama, käenukke väga ei olnud, paar vajalikku jalakohta olid kulunud. Üldiselt üsna nukker sissejuhatus, pidi vahepeal istuma ja mõtlema.
Nonno Ringo 5c. Oluliselt parem. Täpselt ei mäleta, suuri probleeme ei olnud, aga päris puhtalt ei tulnud.
L'amico Ralph 5c. Kõige ägedam, puhas flash. Suured servad, mis üksteisest küll kaugel, aga tagasid mõnusa ronimise
R 30.12, 2. ronimispäev.
Jalutasime vist Dolphin Bay poole, aga enne võtsid sõbralikud kalifornlased meid peale ja viisid Arhisse. Täpset järjekorda ei mäleta, aga ronisime Teseo 5a, Argonauti 5c, Scacco 5c, Pegaso 5a. Midagi neist õnnestus vist puhtalt onsighti v flashina, aga miskipärast see päev ei ole detailides hästi meeles. Lõpetuseks proovsin Centauro 5c, aga enam ei jaksanud.
L 31.12, 3. ronimispäev.
Jalutasime vist mingi muu seina poole, aga enne võtsid sõbralikud kalifornlased meid peale ja viisid Palace'sse. Väga omapärane ja äge sein. Proovisin Ballroom 5c-d, ronisin ennast kuskile auku ja ei saanud sealt enam minema. Lauri ronis seejärel mõningaste puhkamistega raja ära ja kiitis seda väga. Minule ei tundunud huvitavana, läksime edasi. Graue Hirche 5a flash. Puhas, aga väga igav ronimine.
Kohe kõrval oli rada Green Boys, nime juures kirjas 5b. Tundus alt vaadates sama lihtne, astmed vaheldumas seintega. Tegelikult olid kõik vertikaalsed osad väga keerulised, väheste teravate nukkidega (tundusid nagu settekivimisse jäänud muud päritolu tükid). Suure vaevaga jõudsin lõppu, mitmeid kordi ekspressis puhates. Lauril läks umbes samamoodi. Kalymnose topoderaamatu äpp ütles raja raskusastmeks hoopis 6b.. Ilm oli ilus, vahepeal kannatas mõnusalt päikese käes peesitada.
Rohkem sel päeval ei jõudnud, läksime ameeriklastega aastavahetust tähistama. Lisaks kutsusid nad kaasa varem kohatud kaks sveitslast, kes teadsid, et meres on vesi soe. Üllatuseks oli enamus kohti kinni, aga saare pealinnas sai ühes restoranis ainsate klientidena siiski rõõmsalt süüa-juua, kuniks koht enne südaööd kinni pandi.
E 01.01. 4. ronimispäev.
Jalutasime seekord teises suunas, üles mäkke. Symplegades rocks. Päris kõrgel üleval ja korralik tuuletunnel kahest vastatikusest seinast - suvel kindlasti hea koht. Õnneks oli vahelduseks veidi soojem päev. Idaseinal Double Twins 5a onsight, siis Cleaner 5c kahjuks mitte päris puhtalt - huvitava algusega rada, mille lõpus oli vaja pisemate nukkidega pusida. Seejärel lääneseinal Phineas 5c onsight, mis oli väga äge rada - suurte servade, nukkide ja tufadega keerutamin, mis kohati oli päris füüsiline, aga kus alati midagi oli võtta.
Lõpuks idaseinal Pretty 5c - huvitav lühike sportlik rada, paraku vahepeal ikka oli vaja puhata.
Pikk tee koju, ilm oli endiselt ilus, soe ja vaikne. Kodu juures rannas tekkis tahtmine proovida, kui soe see meri siis on - ja oligi täiesti ujumiseks sobilik, õhust soojem. Vast oma 17-18 kraadi.
T 02.01. 5. ronimispäev.
Arvasime, et puhkame, aga ilmateadet vaadates tundus, et meil on jäänud ainult 2 ronimiseks sobivat ilma. Et veidi lihtsamalt teha (hehe), siis valisime Panoramal saare ühe lihtsaima multipitch raja Space walk, mis oli vist maksimum 5a lõikudega. Esimesed kaks pitchi ei olnud märkimist väärt (väga lühikesed, esimene üldse ilma poltideta). Kuna laskumiseks oli vaja kahte 60m köit, proovisin alguses ka ronida 2 köiega, aga see oli jube.. panin 2. pitchi lõpust mööda (ei saanud ju olla 10m peal kohatu jaam lõigu lõpp?) ja ronisin mingi lähedaloleva raja ankru poole, aga õnneks oli see liiga raske. Tulin jaama tagasi ja võtsin Lauri järgi. Topo kirjeldust lugedes selgus, et õige suund ei olnud mitte üles, vaid alla... Lauri ronis ära väga pika slabi traaversi, mida peeti vist kõigest neljaseks, aga mis minumeelest oli kogu asja kõige keerulisem osa - isegi järgi minna oli veidi ebameeldiv käenukkide puudumise ja pikkade ekspressivahede tõttu. Järgnes jälle lühike vertikaalne lõik, mis läks kähku. Laurile jäi jälle pikem ots, kohati üles, kohati kõrvale. Läks palju kiiremini, kui eelmine traavers. Seejärel väike jalutuskäik viimase seinani ja sain ronida 30m 5a lõigu, mis oli väga lihtne, aga nauditav ronimine. Jõudsime üles täpselt kella viieks, kui päike oli juba üsna madalal.. Aga vaated olid ägedad..
Viimasel laskumisel oli igatahes juba pimedus majas, rippjaam ja sassiminevad köied. Saime siiski ilma väga pika pusimiseta alla - laskumine esimese siledama kohani oli 35m, aga tegelikult kannatas peaaegu kogu köite pikkuse laskumiseks ära kasutada.
Õhtul ameeriklaste ja sveitslastega õhtusöök väga mõnusas Il Postos Panormose külas. Hinnad head, portsud suured ja toit maitsev. Kalifornlased Josh ja Chellis olid saarel viimast päeva, läksid edasi Türki, kus ka ronisid Lauri soovitatud kohtades.
K 03.01. 6. ronimispäev
Sveitslastega sai kokku lepitud minek Olympic Wallile. Pikk ronimine, et seinani saada, aga oli seda väärt. Alguses sadas vihma, aga osad rajad olid varjus.
Kõigepealt Defence d'y voir 5c onsight, siis ronisin järgi mingi 6b, mida Romain ronis. Seejärel sain julgestada/vaadata, kuidas Romain tegi oma esimese 7b onsighti, Kalyty. Ronisin seda järgi, aga lõpus olevast cruxist jagu ei saanud. Tundub, et pehmevõitu 7b, sest minumeelest enne lõppu midagi väga keerulist ei olnud.
Proovisime Totoille 6b ülaköies harjutada, et lõpuks seda altjulgestuses ronida, aga minule ei tundunud see lõpuks realistlik. Lauri võttis seepeale ette Erotik Market 6b+, mille puhul tundus kõige suuremaks probleemiks alguses oleva negatiivi ületamine. Negatiiviga sai Lauri ilusti hakkama, aga edasi läks üsna positiivse seina peal raskeks. Vahetustega saime sellest rajast üles, aga ilusat ronimist polnud.
N 04.01. Puhkus. Pothias laevapiletite järgi, Horas kindlust vaatamas. Tagasiteel Il Postost läbi ja sõime ennast ümmarguseks.
R 05.01. 7. ronimispäev (poolik). Tekkis mõtte, et ilma Grande Grottasse minekuta ei ole asi ikka õige. Ilm oli selline, mis soosiski ainult grotis ronimist. Ronisime Monahiki Eliat, 6a+. Tundus tiheldat polditud, suurte nukkidega ja vähese negatiiviga. Tegelikkuses oli rada paksu talgikihi all ja kohati oli kätega vaja palju vaeva näha. Mõlemal õnnestus ronida umbes pool rada, edasi ekspressides punnitamine. Toss oli täiesti väljas ja sellega meie ronimisreis lõppes. Kuna vahepeal sadavast vihmast hoolimata oli palav 16 kraadine ilm, käisime veelkord meres ujumas. Seekord olid boonuseks ägedad meetrised lained, mis viskasid mitu korda täiesti veest välja kaldale.
Õhtul veelkord Il Postosse koos sveitslastega, kes jäid veel mõneks päevaks kohale.
Kokkuvõtteks: Saar oli fantastiline, ronimist uskumatus hulgas, eriti kui 6a-6b kõlbab ronida. Kohatud inimesed olid samuti ülimalt lahedad ja ilm jaanuaris Eestist tulles väga mõnus. Ilmselt parim aeg oleks siiski oktoober-november.
N 29.12, 1. ronimispäev.
Jahe, tuuline ilm. Miskipärast valime Grande grotta kõrval Afternoon sektori, mis on päikse eest varjul. Tuule eest üldiselt ka.
Origano 5a. Käed hakkasid külmetama, käenukke väga ei olnud, paar vajalikku jalakohta olid kulunud. Üldiselt üsna nukker sissejuhatus, pidi vahepeal istuma ja mõtlema.
Nonno Ringo 5c. Oluliselt parem. Täpselt ei mäleta, suuri probleeme ei olnud, aga päris puhtalt ei tulnud.
L'amico Ralph 5c. Kõige ägedam, puhas flash. Suured servad, mis üksteisest küll kaugel, aga tagasid mõnusa ronimise
R 30.12, 2. ronimispäev.
Jalutasime vist Dolphin Bay poole, aga enne võtsid sõbralikud kalifornlased meid peale ja viisid Arhisse. Täpset järjekorda ei mäleta, aga ronisime Teseo 5a, Argonauti 5c, Scacco 5c, Pegaso 5a. Midagi neist õnnestus vist puhtalt onsighti v flashina, aga miskipärast see päev ei ole detailides hästi meeles. Lõpetuseks proovsin Centauro 5c, aga enam ei jaksanud.
L 31.12, 3. ronimispäev.
Jalutasime vist mingi muu seina poole, aga enne võtsid sõbralikud kalifornlased meid peale ja viisid Palace'sse. Väga omapärane ja äge sein. Proovisin Ballroom 5c-d, ronisin ennast kuskile auku ja ei saanud sealt enam minema. Lauri ronis seejärel mõningaste puhkamistega raja ära ja kiitis seda väga. Minule ei tundunud huvitavana, läksime edasi. Graue Hirche 5a flash. Puhas, aga väga igav ronimine.
Kohe kõrval oli rada Green Boys, nime juures kirjas 5b. Tundus alt vaadates sama lihtne, astmed vaheldumas seintega. Tegelikult olid kõik vertikaalsed osad väga keerulised, väheste teravate nukkidega (tundusid nagu settekivimisse jäänud muud päritolu tükid). Suure vaevaga jõudsin lõppu, mitmeid kordi ekspressis puhates. Lauril läks umbes samamoodi. Kalymnose topoderaamatu äpp ütles raja raskusastmeks hoopis 6b.. Ilm oli ilus, vahepeal kannatas mõnusalt päikese käes peesitada.
Rohkem sel päeval ei jõudnud, läksime ameeriklastega aastavahetust tähistama. Lisaks kutsusid nad kaasa varem kohatud kaks sveitslast, kes teadsid, et meres on vesi soe. Üllatuseks oli enamus kohti kinni, aga saare pealinnas sai ühes restoranis ainsate klientidena siiski rõõmsalt süüa-juua, kuniks koht enne südaööd kinni pandi.
E 01.01. 4. ronimispäev.
Jalutasime seekord teises suunas, üles mäkke. Symplegades rocks. Päris kõrgel üleval ja korralik tuuletunnel kahest vastatikusest seinast - suvel kindlasti hea koht. Õnneks oli vahelduseks veidi soojem päev. Idaseinal Double Twins 5a onsight, siis Cleaner 5c kahjuks mitte päris puhtalt - huvitava algusega rada, mille lõpus oli vaja pisemate nukkidega pusida. Seejärel lääneseinal Phineas 5c onsight, mis oli väga äge rada - suurte servade, nukkide ja tufadega keerutamin, mis kohati oli päris füüsiline, aga kus alati midagi oli võtta.
Lõpuks idaseinal Pretty 5c - huvitav lühike sportlik rada, paraku vahepeal ikka oli vaja puhata.
Pikk tee koju, ilm oli endiselt ilus, soe ja vaikne. Kodu juures rannas tekkis tahtmine proovida, kui soe see meri siis on - ja oligi täiesti ujumiseks sobilik, õhust soojem. Vast oma 17-18 kraadi.
T 02.01. 5. ronimispäev.
Arvasime, et puhkame, aga ilmateadet vaadates tundus, et meil on jäänud ainult 2 ronimiseks sobivat ilma. Et veidi lihtsamalt teha (hehe), siis valisime Panoramal saare ühe lihtsaima multipitch raja Space walk, mis oli vist maksimum 5a lõikudega. Esimesed kaks pitchi ei olnud märkimist väärt (väga lühikesed, esimene üldse ilma poltideta). Kuna laskumiseks oli vaja kahte 60m köit, proovisin alguses ka ronida 2 köiega, aga see oli jube.. panin 2. pitchi lõpust mööda (ei saanud ju olla 10m peal kohatu jaam lõigu lõpp?) ja ronisin mingi lähedaloleva raja ankru poole, aga õnneks oli see liiga raske. Tulin jaama tagasi ja võtsin Lauri järgi. Topo kirjeldust lugedes selgus, et õige suund ei olnud mitte üles, vaid alla... Lauri ronis ära väga pika slabi traaversi, mida peeti vist kõigest neljaseks, aga mis minumeelest oli kogu asja kõige keerulisem osa - isegi järgi minna oli veidi ebameeldiv käenukkide puudumise ja pikkade ekspressivahede tõttu. Järgnes jälle lühike vertikaalne lõik, mis läks kähku. Laurile jäi jälle pikem ots, kohati üles, kohati kõrvale. Läks palju kiiremini, kui eelmine traavers. Seejärel väike jalutuskäik viimase seinani ja sain ronida 30m 5a lõigu, mis oli väga lihtne, aga nauditav ronimine. Jõudsime üles täpselt kella viieks, kui päike oli juba üsna madalal.. Aga vaated olid ägedad..
Viimasel laskumisel oli igatahes juba pimedus majas, rippjaam ja sassiminevad köied. Saime siiski ilma väga pika pusimiseta alla - laskumine esimese siledama kohani oli 35m, aga tegelikult kannatas peaaegu kogu köite pikkuse laskumiseks ära kasutada.
Õhtul ameeriklaste ja sveitslastega õhtusöök väga mõnusas Il Postos Panormose külas. Hinnad head, portsud suured ja toit maitsev. Kalifornlased Josh ja Chellis olid saarel viimast päeva, läksid edasi Türki, kus ka ronisid Lauri soovitatud kohtades.
K 03.01. 6. ronimispäev
Sveitslastega sai kokku lepitud minek Olympic Wallile. Pikk ronimine, et seinani saada, aga oli seda väärt. Alguses sadas vihma, aga osad rajad olid varjus.
Kõigepealt Defence d'y voir 5c onsight, siis ronisin järgi mingi 6b, mida Romain ronis. Seejärel sain julgestada/vaadata, kuidas Romain tegi oma esimese 7b onsighti, Kalyty. Ronisin seda järgi, aga lõpus olevast cruxist jagu ei saanud. Tundub, et pehmevõitu 7b, sest minumeelest enne lõppu midagi väga keerulist ei olnud.
Proovisime Totoille 6b ülaköies harjutada, et lõpuks seda altjulgestuses ronida, aga minule ei tundunud see lõpuks realistlik. Lauri võttis seepeale ette Erotik Market 6b+, mille puhul tundus kõige suuremaks probleemiks alguses oleva negatiivi ületamine. Negatiiviga sai Lauri ilusti hakkama, aga edasi läks üsna positiivse seina peal raskeks. Vahetustega saime sellest rajast üles, aga ilusat ronimist polnud.
N 04.01. Puhkus. Pothias laevapiletite järgi, Horas kindlust vaatamas. Tagasiteel Il Postost läbi ja sõime ennast ümmarguseks.
R 05.01. 7. ronimispäev (poolik). Tekkis mõtte, et ilma Grande Grottasse minekuta ei ole asi ikka õige. Ilm oli selline, mis soosiski ainult grotis ronimist. Ronisime Monahiki Eliat, 6a+. Tundus tiheldat polditud, suurte nukkidega ja vähese negatiiviga. Tegelikkuses oli rada paksu talgikihi all ja kohati oli kätega vaja palju vaeva näha. Mõlemal õnnestus ronida umbes pool rada, edasi ekspressides punnitamine. Toss oli täiesti väljas ja sellega meie ronimisreis lõppes. Kuna vahepeal sadavast vihmast hoolimata oli palav 16 kraadine ilm, käisime veelkord meres ujumas. Seekord olid boonuseks ägedad meetrised lained, mis viskasid mitu korda täiesti veest välja kaldale.
Õhtul veelkord Il Postosse koos sveitslastega, kes jäid veel mõneks päevaks kohale.
Kokkuvõtteks: Saar oli fantastiline, ronimist uskumatus hulgas, eriti kui 6a-6b kõlbab ronida. Kohatud inimesed olid samuti ülimalt lahedad ja ilm jaanuaris Eestist tulles väga mõnus. Ilmselt parim aeg oleks siiski oktoober-november.
Tellimine:
Postitused (Atom)
