Oktoobri 4. nädal

E 19.10

Ronminis. Tunne hea, radadel oli näha mõningast progressi...

Oktoobri 3. nädal

K 14.10

Lasnas ronimas. Uued köied, seega sai altjulgestust proovida. Tunne läheb kogu aeg järjest paremaks, aga pärast seda ronimist tekkis järgmisel päeval randmes mingi imelik lihas- v närvivalu.
Positiivse üllatusena suurenes ronijate arv nädalaga neljalt üheksani.

Oktoobri 2. nädal

E 05.10

Ronminis käib endiselt palju rahvast. Radade raskusastmed on kuidagi karmimaks läinud.. V2 oli kunagi soojendusrada, enam mitte. Ja ärge tulge ütlema, et vähe trenni teinud ja paks. Teised punnitasid seal samuti higipullid otsa ees.

T tunnen, et tänaval kõndides on käed valusad.

K 07.10

Lasnas ronimas. Käed endiselt suht kehvad, aga enamus aasta alguses põnevatena tundunuid radasid tulevad nüüd siiski suhteliselt viisakalt. Välja arvatud muidugi mõned..
Reinu õhutamisel tegelema natuke köitega pusimisega ka - proovime konnameetodil tõusu.

Oktoobri 1. nädal

K 30.09
Lasnas ronimas. Veidi rõõmsam, kui eelmisel korral. Aga veel mitte hea

L 03.10
Tartu Linnamaraoni poolmaraton. Hommikul jube külm ja nagu siis pahatihti juhtub, jäi liiga palju riideid selga. Poolmaratoni alguses püüdsin hoida 1:45 gruppi, sest raja esimene pool oli mulle tundmatu. Aga nagu ikka.. eespool oli vähem rahvast ja mõnusam kulgeda, nii et üle kilomeetri ma selles grupis ennast hoida ei suutnud. Millegipärast oli see võõraste linnaosade nurgatagustes jooksmine kõige raskem osa. Umbes kaheksandast kilomeetrist hakkas rada jõe poole laskuma ja sealt edasi läks kõik libedalt: laskumine sillale, sillast üle ja siis ilusat kaldaäärt pidi täpselt onu majani. Ja siis jälle üle silla, väike tiiruke pargivahel ja oligi ülikooli peahoone ja Toomemägi. Lõpuks veel veidi munakive ja läbi ta oligi.
Raske oli ainult kuskil 6. ja 16. km juures. Valutama ei hakanud midagi. Tõus veidi enne lõppu oli raske, aga poolmaratoni sees seeditav.
Tulemus lõpuks minutikese kiirem, kui Tallinna jooksul - ilma märkimisväärse eelneva trennita. Go figure.