Nädal -5, E

Minnes kuulsin bussis läti keelt. Kaks tsikki.
K-husidis oli kohal see taanlane, kellega koos käisime jääd ronimas ja kes tegi just eile ettepaneku läbida Laugardaluri 55 km matkarada. Paberite järgi on see neljaks päevateekonnaks jagatud, aga me tahame ühe päevaga ära teha, sest temal tuleb see niikuinii juulis joostes läbida. See oleks siis mh paras ettevalmistus igaaastaseks alpinistide kevadjooksuks - ma loodan selleks ajaks äkki tagasi kodumaal olla. Igatahes oli tavapärasest palju lõbusam ja mõnusam õhkkond, nii et ma ronisin kohe esimesel katsel selle musta raja puhtalt ära. Iga kord ma imestan, kui mentaalne asi ronimine on. Rippusin samas asendis, mis alati, vaatasin lõpukivi, ja otsustasin, et see on tegelikult täitsa lähedal. Seejärel õnnestus teha lõpuni koordineeritud liigutus, mida ei seganud taustamõte kukkumisest ja oligi olemas.

Eelmisel korral nähtud monster-tsikk oli ka kohal. Ta on vist ikka minust natuke pikem ja kindlasti pikemate kätega. Ronis sedasama pikka traaversit mida minagi harjutan (kukub samas kohas lahti), aga jätab seejuures pooled kivid vahele.. sest noh, ta ulatub niisamagi.

Lõuatõmbeid 8+8+5+5+5. Ei jaksanud alguses eriti pärast nelja traaversit. Sõrmelauda ei näppinud, osad sõrmed tunduvad kahtlased, ühelt on parasjagu nahka maas ja teibi unustasin koju.

Tegevus: ronimine (bouldering)
Kestus: 65 min