Lõpuks ometi Rjukanis. Ronisin koos Kaupo ja Kairega, kellest Kaupo oli varem kohapeal käinud ja osasid koskesid teadis.
E 24.02
Plaster på Såret, WI3, 2 köit.
Joosu ja KES ronisid kõrval Bolgenit, meile jäi väiksem vend. Kahjuks olid seal jääolud üsna nirud, kose algus ja ots ei olnud jääs. Kaupo ronis kosele peale ja esimese köietäie, minu jaoks tundus algus liiga keeruline, sest jääle pealesaamine nõudis sisuliselt julgestuseta drytooli.
Ronisin 2. köie. Selle algus oli jääolude mõttes väga viisakas, kuid lõpus tekkis ikkagi sama probleem - jää muutus puuri pikkusest õhemaks. Ronisin edasi, sest aste oli lähedal ja seal lootsin paremaid julgestamisvõimalust. Paraku põrkas üleval kirka juba jää all olevast kivist tagasi. Astmel sai selgeks, et mõistlikku jääd enam ei tulegi. Suhteliselt ebameeldiv olukord, sest viimane puur oli ca 5m allpool. Tegin kehval jääl traaversi vasakul kasvavate puudeni, kus sai lõpuks korraliku julgestuse. Otsustasime sealt laskuda.
Kokkuvõtteks - tore kosk, aga kahjuks ei olnud väga heas olukorras.
T 25.02
Kyllingtrappa, WI3, meil läks 4 köit.
Erinevalt esmaspäevast oli see kosk suhteliselt jäärohke, vett tuli vähem alla. Kuna lai oli ta ka, läksime koos KESi ja Joosuga paralleelselt peale. Nad küll algselt sihtisid kõrvalolevat WI4, aga see jäi neil viimaseks päevaks.
Erinevalt eelmisest korrast midagi väga erilist ei olnud - sain ees minna 2 köit, mõlemad suhteliselt lihtsad ja hästi julgestatavad. Kaupole jäi 2 veidi raskemat köit.
Laskumine puudelt. Esimese laskumise lõpus pidin harutama köielt sõlme, mis võttis vähemalt 5min.
K 26.02
Tegime natuke lõdvema päeva, külastasime heade jääoludega Krokanit. Esimest korda nägime teisi ronijaid, keda oli tõesti palju (ning mõned neist olid väga osavad..) Ronisime lihtsat Bollen WI3, niipalju, kui viitsimist oli.
Tagasiteel võtsime peale kaks inglast, kes ütlesid, et nägid oru teises servas ronija pikka kukkumist.
Ingliskeelses meedias väga juttu ei ole, aga nähtavasti oli tegemist õnneliku õnnetusega
Õhtul lõõgastumine kohalikus SPAs. Pilt meie hütikesest, kosest ei teinudki.
N 27.02
Kuna jääolud olid nagu olid ja oma võimete reaalsus oli ka kohale jõudnud, siis proovisime leida veel mõne kolmese. Pikk liginemine kõigile ei sobinud, seega tundus parima valikuna Upper Gorge, kus olid mh ka mõned lihtsamad rajad. Paraku looduses neid sel talvel ei esinenud. Keerulisemad ja huvitavamad (nt Saboteurs) olid aga ronijatest pungil, kohati oli korraga kolm tiimi peal.
Enne reisi vaadatud Trappfoss oli heas konditsioonis (ka vähemalt üks tiim peal), kuid tundus hetkel paljuvõitu.
Seetõttu uuesti Krokanisse, kus oli veel rohkem rahvast, kui päev varem. Ronisime tavalisest jäärohkemat Toppi, mis guidebooki järgi oli lausa WI5, aga seda siis, kui leidus jäävabasid juppe. Seekord oli algusest lõpuni ilus jää. Ronisin lihtsamast vasakpoolsest servast.
E 24.02
Plaster på Såret, WI3, 2 köit.
Joosu ja KES ronisid kõrval Bolgenit, meile jäi väiksem vend. Kahjuks olid seal jääolud üsna nirud, kose algus ja ots ei olnud jääs. Kaupo ronis kosele peale ja esimese köietäie, minu jaoks tundus algus liiga keeruline, sest jääle pealesaamine nõudis sisuliselt julgestuseta drytooli.
Ronisin 2. köie. Selle algus oli jääolude mõttes väga viisakas, kuid lõpus tekkis ikkagi sama probleem - jää muutus puuri pikkusest õhemaks. Ronisin edasi, sest aste oli lähedal ja seal lootsin paremaid julgestamisvõimalust. Paraku põrkas üleval kirka juba jää all olevast kivist tagasi. Astmel sai selgeks, et mõistlikku jääd enam ei tulegi. Suhteliselt ebameeldiv olukord, sest viimane puur oli ca 5m allpool. Tegin kehval jääl traaversi vasakul kasvavate puudeni, kus sai lõpuks korraliku julgestuse. Otsustasime sealt laskuda.
Kokkuvõtteks - tore kosk, aga kahjuks ei olnud väga heas olukorras.
T 25.02
Kyllingtrappa, WI3, meil läks 4 köit.
Erinevalt esmaspäevast oli see kosk suhteliselt jäärohke, vett tuli vähem alla. Kuna lai oli ta ka, läksime koos KESi ja Joosuga paralleelselt peale. Nad küll algselt sihtisid kõrvalolevat WI4, aga see jäi neil viimaseks päevaks.
Erinevalt eelmisest korrast midagi väga erilist ei olnud - sain ees minna 2 köit, mõlemad suhteliselt lihtsad ja hästi julgestatavad. Kaupole jäi 2 veidi raskemat köit.
Laskumine puudelt. Esimese laskumise lõpus pidin harutama köielt sõlme, mis võttis vähemalt 5min.
K 26.02
Tegime natuke lõdvema päeva, külastasime heade jääoludega Krokanit. Esimest korda nägime teisi ronijaid, keda oli tõesti palju (ning mõned neist olid väga osavad..) Ronisime lihtsat Bollen WI3, niipalju, kui viitsimist oli.
Tagasiteel võtsime peale kaks inglast, kes ütlesid, et nägid oru teises servas ronija pikka kukkumist.
Ingliskeelses meedias väga juttu ei ole, aga nähtavasti oli tegemist õnneliku õnnetusega
Kuna jääolud olid nagu olid ja oma võimete reaalsus oli ka kohale jõudnud, siis proovisime leida veel mõne kolmese. Pikk liginemine kõigile ei sobinud, seega tundus parima valikuna Upper Gorge, kus olid mh ka mõned lihtsamad rajad. Paraku looduses neid sel talvel ei esinenud. Keerulisemad ja huvitavamad (nt Saboteurs) olid aga ronijatest pungil, kohati oli korraga kolm tiimi peal.
Enne reisi vaadatud Trappfoss oli heas konditsioonis (ka vähemalt üks tiim peal), kuid tundus hetkel paljuvõitu.
Seetõttu uuesti Krokanisse, kus oli veel rohkem rahvast, kui päev varem. Ronisime tavalisest jäärohkemat Toppi, mis guidebooki järgi oli lausa WI5, aga seda siis, kui leidus jäävabasid juppe. Seekord oli algusest lõpuni ilus jää. Ronisin lihtsamast vasakpoolsest servast.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar